Poola eraldas kaitsele 4,5%, Leedu – 4%, Läti – 3,7%, Eesti ja Norra – 3,4%, Taani – 3,2% ning Soome ja Rootsi – veidi alla 3%.

Venemaa ohud ja Ameerika Ühendriikide võõrandumine oma traditsioonilistest liitlastest on sundinud Euroopat ühinema ja suurendama investeeringuid julgeolekusse ja kaitsesse, teatab Läti Raadio.

Selles osas on Balti riigid, Põhjamaad ja Poola eeskujuks ülejäänud Euroopale, nad mitte ainult ei suurenda oma sõjalist võimekust, vaid astuvad ka tõhusalt vastu Venemaa hübriidohtudele ning jätkavad Ukraina igakülgset toetamist võitluses Venemaa agressiooni vastu.

Analüütikud juhivad tähelepanu sellele, et Euroopa julgeolek sõltub suuresti Balti riikide, Põhjamaade ja Poola moodustatavast kaitsekilbist.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse neli aastat tagasi purunes Euroopa illusioon rahumeelsest kooseksisteerimisest Venemaaga, mis oli kestnud viimased 30 aastat. Seetõttu oli vaja lõpetada tohutu sõltuvus Venemaa energiaressurssidest ja suurendada kaitsekulutusi, mis olid pikka aega unarusse jäetud.

Varem pidid NATO liikmesriigid eraldama kaitsele vähemalt 2% oma sisemajanduse koguproduktist (SKP-st) (kuigi isegi see summa ei olnud siduv), kuid eelmisel aastal Haagis toimunud tippkohtumisel leppisid alliansi liikmed kokku suurendada sõjalisi kulutusi kümne aasta jooksul 5%-ni SKP-st.

Eelmisel, 2025. aastal olid kõik 32 NATO liikmesriiki esimest korda eraldanud kaitsele vähemalt 2% oma SKP-st. Samal ajal lähenes üksikute eesliini liikmesriikide tase juba kiiresti 5%-le.

Alliansi kirdetiiva riigid on näidanud, et kaitse on nende jaoks prioriteet, ning seetõttu jätkavad nad lähiaastatel investeeringute kiiret suurendamist oma sõjaliste võimete parandamisse – 2026. aastaks suurenevad Läti kaitsekulutused 4,9%-ni.

Viis Põhjamaad ja kolm Balti riiki, mida tavaliselt nimetatakse NB8-ks, on viimastel aastatel oma koostööd süvendanud, sest nad on teadlikud, et ainult koos töötades saavad nad luua Venemaale olulise vastukaalu, ütles mõttekoja Stockholmi Vaba Maailma Foorum juht Anna Rennéus Guthrie Läti Raadiole.

„Meil on ühised väärtused nagu sügav austus demokraatia aluste ja õigusriigi vastu ning me oleme avatud vabaturumajandusega riigid. Geograafiliselt on meie piirkond Põhja-Euroopa kaitse strateegiline tuum. Arktika, Läänemeri ja Põhja-Atlandi ookean on territooriumid, millel on keskne roll Venemaa vastasseisus läänega. Seetõttu on täiesti loogiline, et meie riikide strateegiline tähtsus piirkonnas kasvab ning seda soodustavad meie endi huvid.”

„Ütleksin, et NB8-t tuleks vaadelda laiemas plaanis, hõlmates ka Poolat oma kasvava majandusliku ja sõjalise kaaluga, mis tugevdab alliansi kollektiivset võimet toimida tugeva vastukaaluna Venemaa agressioonile. Ja kui lisada Saksamaa, siis moodustub NB10, mis ühendab Läänemere riike. Seega saame veelgi mõjukamaks sarnaselt mõtlevate riikide grupiks, mis seab uue standardi meie ühisele julgeolekule,” ütles Guthrie.

Guthrie märkis, et viimase nelja aasta jooksul on piirkonna kaitse tugevdamiseks palju ära tehtud. Teadlane tõi peamiste edusammudena välja Soome ja Rootsi liitumise NATO-ga, samuti alliansi maavägede paigutamise Rootsi juhtimisel Soome.

Euroopa Poliitika Analüüsi Keskuse (CEPA) vanemteadur Eitvydas Bajarūnas ütles Läti Raadiole, et praeguse USA administratsiooni ebaselge poliitika ja Euroopa tekkivad ühised kaitseprojektid sunnivad Põhjamaid ja Balti riike tihedamalt koostööd tegema.

Nagu Guthrie, leiab ka Bajarūnas, et NB8 riigid peaksid süvendama koostööd teiste piirkonna riikidega: „Kui vaatame Leedu vaatenurgast, siis on meil väga tihedad sidemed ka Poolaga. Ja kui küsida ükskõik milliselt Leedu ametnikult, siis näeme selles pildis kindlasti ka Ukrainat.”

„Ilma Ukrainata oleks iga piirkondlik formaat puudulik. Ukraina armee on praegu Euroopa tugevaim. See on lahingutes läbi proovitud armee ning Ukrainal on võime ja julgus näidata oma valmisolekut Venemaa vastu võidelda,” lisas ta.

Guthrie leiab, et NB8 allianss peab oma täieliku potentsiaali saavutamiseks veel täitma mitu olulist ülesannet.

„Usun, et Euroopa vajab meie riikidelt suuremat juhtimist, et asendada traditsioonilisemaid ja otsustusvõimetumaid jõude, mis esindasid vana Euroopat. Selle ühise eesmärgi saavutamiseks võime kaasata ka Saksamaa ja isegi Prantsusmaa, Ühendkuningriigi ja Hollandi. Samuti on mitmeid sõjalisi ja kaitsestruktuure, mida saab edasi arendada, kuid me ei tohiks unustada ega hooletusse jätta majandusvaldkonnas peituvat potentsiaali.

Sooviksin näha meie riikide vahel mingit kasvupakti, mis edendaks sügavamat majandusintegratsiooni Euroopa Liidus, ühendades tihedamalt meie kapitaliturud, energia- ja digitaalse taristu ning teadusklastrid.

Ja siis on muidugi ka kaitsetööstuse ühtne turg ja digitaalne suveräänsus. On aeg tegutseda, et arendada Euroopa pilvetaristut ja oma tehisintellekti lahendusi, vähendades sõltuvust välismaistest tehnoloogiatest, mida saaks kriitilistel hetkedel kasutada poliitilise mõjutamise vahendina,” ütles ekspert.

Bajarūnas on veendunud, et Euroopa võime Venemaad sõjalise rünnaku eest heidutada sõltub suuresti Põhjamaadest ja Balti riikidest. Ta võrdles NB8 riike ja Poolat kilbiga:

„Seda kilbi allegooriat tuleb vaadelda kontekstis, et Venemaa sissetungi esimeses laines peaksime suutma ise kaitset hoida. Kui aga sõda peaks kauem kestma, vajaksime loomulikult tugevamat tuge.”

„Seepärast toetame meie, Balti riigid, NATO liitlaste kohalolekut meie territooriumil. Põhjala-Balti kilbi eesmärk on peatada esimene rünnakulaine, olenemata sellest, kas tegemist on tavapärase või hübriidrünnakuga, kuid hiljem vajaksime muidugi tugevamat Euroopa või NATO tuge,” lisas ta.

Bajarūnas rõhutas ka, et Balti riikide peamiseks julgeolekugarantiiks jäävad endiselt NATO ja USA. „Me ei saa lihtsalt kuulutada, et me ei usalda president Donald Trumpi ja et peaksime neist julgeolekugarantiidest loobuma. Praegune olukord on see, et meil pole muid olulisi julgeolekugarantiisid.

„Kuid loomulikult peame arvestama USA uue sõjalise strateegiaga, mis rõhutab, et USA roll Euroopa kaitses tulevikus väheneb ja et ameeriklased tegelikult julgustavad eurooplasi võtma Euroopa kaitses juhtrolli,” ütles Bajarūnas, lisades, et USA ei kavatse oma vägesid Euroopast täielikult välja viia, kuna need on mõeldud mitte ainult Euroopa kaitsmiseks, vaid ka operatsioonide läbiviimiseks Lähis-Idas ja Aafrikas.

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;}

Loe allikast edasi