“Kirjanduslikud kohtud olid enne Teist maailmasõda Eestis väga populaarsed,” ütles Tammsaare ja Vilde Sõprade seltsi juhatuse liige Toomas Haug. “Lausa nii, et neid peeti vahel isegi Estonia kontserdisaalis suurtele massidele. Meie kohtuprotsess Eduard Vilde “Mäeküla piimamehe” tegelaste üle oli taasiseseisvunud Eestis sellisel kujul esmakordne.”

“Olime vapustatud, kui pühendunult ja innukalt tulid mänguga kaasa täna klassiku sõbra tiitli saanud juristid, kes muutsid Vilde romaani kohtutoimikuks ja avardasid omal moel kirjanduse tõlgendamise piire. Sellest sai nauditav ja probleeme püstitav etendus täissaalile – nagu vanal heal Eesti ajal,” rääkis Haug.

Advokaat Maria Mägi sõnul oli väga värskendav vaadata olukorda vahelduseks hoopis prokuröri vaatepunktist. Ta lisas, et sündmuse käik oli ka osalistele ette teadmata. “See oli täiesti aus mäng, ja väga põnev – keegi ei teadnud, kuidas see kõik lõpeb.” Mägi lisas, et hindab väga kõrgelt ka projektis osalenud näitlejate –  Ester Kuntu, Hendrik Toompere ja Jüri Tiiduse – panust.

Endine riigikohtunik Eerik Kergandberg nentis, et variante, kuidas sündmust üles ehitada ja lahendada käis osalistel eelnevalt peast läbi mitmesuguseid, kuid tal on hea meel, et lõpuks jäädi Eestis mitte levinud vandekohtu süsteemi juurde, mille puhul ka publik sai otsustamises osaline olla.

“Kirjanduslik kohtupidamine” oli tänavu nomineeritud ka Muuseumiroti auhinnale.

Klassiku sõbra tiitel antakse inimes(t)ele, kes on aasta jooksul silmapaistvalt populariseerinud eesti kirjandusklassikat.

Klassiku sõbra tiitel an ti välja üheteistkümnendat korda. Varasemad Klassiku Sõbrad on olnud kirjandusteadlane Rutt Hinrikus (2016), lavastaja Heidi Sarapuu (2017), tõlkija ja kirjandusteadlane Juhani Salokannel (2018), teatrilavastaja Elmo Nüganen (2019), filmirežissöör Tanel Toom (2020), kirjanik Urmas Vadi (2021), tõlkija Danutė Giraitė (2022), kunstnik ja luuletaja Maarja Undusk (2023), kirjanik Mihkel Mutt (2024) ja laulja Hedvig Hanson (2025).