Arhitekt ise jäi poolteist aastat valminud filmiga rahule. “Noh, jah. Miks mitte. Kui sinust filmi tehakse, siis mis sa ikka mitte-rahul oled,” muigas Karp.

Režissöör Väliste sõnul on pika võtteperioodi juures kõige hullem see, et tegijad jõuavad ümber mõelda. “Jõuad mõelda, et Raine on nii väärikas ja nii võimas tegelaskuju, et ma tunnen, et ma ei jõua filmiga järgi. Ei tule kätte. Siis vaatad tähtaegu, natukene on veel aega ja saad filmi ühte- ja teistpidi ümber tõsta,” rääkis Väliste.

“Ma arvan, et parim kompliment, mis ma olen saanud, oli kui Raine vaatas filmi ära ja ütles, et kõlbab vist näidata küll,” naeris Väliste ning lisas, et dokfilmi idee sai alguse Andropoffi villale pühendatud “Ühe maja loo” saatest.

“Andropoffi villa on ka Raine objekt, üks enam kui 300 hoonest. Olime Raine juures külas, sina, Owe, tegid temaga intervjuud ja mina režissöörina guugeldasin, et kas tõesti enam kui 80-aastane Raine on nii krapsakas, sain aru, et juba korralikult 80+, ja temast ei ole ühtegi filmi tehtud. Väga palju on tehtud tema hoonetest. Aga Rainest endast mitte,” meenutas Väliste.

Karbi sai dokkfilmis osalema Gruusia kõige parema konjakiga. Filmitegemisele aitas kaasa ka Karbi eluaegne huvi ja hobi enda ümbritseva üles filmimise vastu. “See oli juba lapsepõlvest. Mul oli enne kooli minemist juba fotoaparaat, siis need läksid ajaga aina paremaks ja lõpuks tuli ka 8-millimeetrine kaamera, mis oli ka igal teisel.”

Raine Karbi kõige kuulsamaks teoseks võib pidada Tallinna linnahalli, mille tuleviku üle on vaieldud pikalt. Ise on Karp öelnud, et kui on vaja maha võtta, siis võtke maha. “Palju mul neid lapsi ikka saab olla. Hoone on ikkagi üks ese, üks tarbe-ese. Kui inimestele seda tarvis ei ole, siis tuleb ta ära visata. Ma ei ole eriline liigataja,” tõdes Karp.

Sakala keskuse lammutamine Karbile siiski mõju avaldas. “Mulle oli see arusaamatu, et kuidas üks riigivõim võib nii loll olla, et ta lammutab maha oma ainsana hästi ehitatud maja,” naeris Karp.