
USA iluuisutaja Maxim Naumov, kelle maailmameistritest vanemad hukkusid eelmise aasta alguses lennuõnnetuses, täitis Milano Cortina olümpiamängudele pääsemisega oma unistuse.
Naumovi vanemad olid Vadim Naumov ja Jevgenia Šiškova, kes tulid 1994. aastal paarissõidu maailmameistriks, olid sama aasta olümpiamängudel neljandad ning ka mitmekordsed EM-medalistid. Eelmise aasta jaanuari lõpus olid nad lennukil, mis põrkas Potomaci jõe kohal kokku sõjaväehelikopteriga.
Naumov võttis endale eesmärgiks jõuda olümpiamängudele, lisas kahe hooaja vahel taustatiimi tunnustatud koreograafi Benoit Richaud’ ning saavutas jaanuaris USA meistrivõistlustel kolmanda koha, mis viis ta ka Milano Cortina OM-ile. Seal saavutas Naumov kahe kava kokkuvõttes 223,36 punkti.
Max, minu ülim austus. Fakt, et sa oled üldse siin, aasta pärast seda, mis sinuga juhtus – kuidas sa seda tegid?
Ausalt, ei oskagi öelda. Pühendusin ja andsin hooaja alguses lubaduse, et jätkan karjääri. Kui midagi luban, üritan sellest kinni pidada. Päevad olid hommikust õhtuni äärmiselt rasked, see ei ole olnud kerge hooaeg, aga teadsin, et kui teed ka asju, mida ei taha teha, aitab see sinu karakterit vormida. Päeva lõpuks saad peeglisse vaadata ja uhkust tunda selle inimese üle, kes vastu vaatab. Olen seda kogu aasta jooksul suutnud teha ja tean, et saan nüüd peeglisse vaadata ja öelda, et saime hakkama. See ei olnud kerge, aga jätkasime vaatamata kõigele edasi liikumist.
Milline tunne oli olümpiajääle astuda?
Sürreaalne! Kui muusika algab, lähed justkui kehast välja ning muusika lõppedes tuled tagasi. Üritasin oma koreograafiale keskenduda, muusikat tunnetada ja lasta oma kehal kontroll võtta. Olid mõned tehnilised vead, aga läbi võitluse suutsin lõpuni pingutada. Minu jaoks oligi see kõige tähtsam ja olen enda üle väga uhke.
Peaksidki olema. Kas see oli võistlus, kus tulemus polnudki kõige tähtsam, vaid fakt, et sa üldse siin oled?
Jah, ilmselt küll. Muidugi on tulemus alati midagi sellist, millele kuklas mõtled, aga ma õpin igal võistlusel enda kohta midagi. See on järjekordne tööriist, mida saan kasutada, et paremaks saada. Päeva lõpus polegi niivõrd tähtis, kas teed oma elemendid ära ja saad täpselt selle punktisumma, millest unistad, vaid see, et oled kohal ja suudad oma emotsioonid ja tunded tagaplaanile suruda. See võistlus polnud erinev, kuigi skaala on sootuks suurem. On tõeline privileeg siin olla ja selliste suurepäraste uisutajatega jääd jagada. Ma ei saaks selle võimaluse üle olla tänulikum.
Aitäh ja soovin sulle kõike paremat!
Aitäh!