Veel eelmisel sajandil ja selle sajandi alguses oli mõiste “Lääne heaoluühiskond” peaaegu sama tähendusega, mis Eedeni aed Piiblis ning Lääne demokraatia oli paljude rahvaste unistuseks – nüüdseks on sellest järel valus mälestus koos suurte probleemidega.
Läänelik valge ühiskond suutis luua piisavalt lisandväärtusi, et tagada oma inimeste hea elu ja ta hakkas seda ühest küljest moraalsetel põhjustel teistega jagama, teisalt aga uppus ise sellesse heaolusse, mis tõi kaasa igakülgse mandumine – impeeriumidega on seda varemgi juhtunud, et hakatakse liigpillavalt elama.
Suur viga oli see, et läänelik ühiskond ei hakanud oma rikkust jagama mitte seal, kus abi vajati, vaid hakkas abivajajaid enda juurde vedama. Veel kümme aastat tagasi kutsus Saksa kantsler Angela Merkel süürlasi Saksamaale: “Wir haben Platz!”
Nüüdseks on Euroopa migrantidest üleküllastunud, nad tunglevad jätkuvalt siia, ootavad taevamannat, aga Euroopal on piltlikult öeldes rasvakiht kadunud ja “sõpradele” pole enam midagi jagada. Võõrastega on niigi laialdased kultuurikonfliktid kuni terrorismini välja, lisaks aga on tulijad solvunud: kuidas, te ei tahagi enam meile raha seinast anda? Ja nad valavad oma viha välja Euroopa linnatänavatel.
Euroopa rikkus kadus sellel sajandil liberaalide ja vasakpoolsete valitsedes, kui lisandväärtust hakati sotsiaalsel pinnal laiali loopima, riiklik ja sotsialistlik majandus aga ei jõudnud enam väärtuste loomisega järele. Majandust hakkas pooma woke-ideoloogia (naisõigusluse “triibulised nimekirjad”, vähemuste kaasatus kompetentsi asemel jne).
Euroopa majanduse on hävitanud rohepööre, sellest kallinenud energiahinnad, Ukraina sõjast tingitud kaitsekulutuste järsu kasvu vajadus, mittetöötava migrandimassi ülalpidamine, kulud sellest tulenevale julgeoleku tagamisele jne. Liberaalsel Euroopal pole enam raha, isegi Ukrainat abistatakse EL-i liikmesriikide ühislaenuga, ka koroona taasterahastu oli laen. EL on ennast lõhki laenanud.
Heaoluühiskonnast on järel veel fassaad. Jah, Euroopas on elatustase veel kõrge, aga see kängub üha kiiremini. Praegu hoiab seda üleval veel majanduse mõningane toimimine ja lihtrahvas ei näe veel katastroofi – aga varud on otsas, säästusid pole, on laenukohustused ja mingil ajal tuleb apokalüpsis. Trump püüab seda vähemalt Ameerikas MAGA-ga ära hoida.
Heaoluühiskonna mandumise üks valusaim koht on see, et üldises heaolus hakkasid inimesed tegelema igasuguste jamadega, mida vaestes ühiskondades teha ei saa: jõukuses suplevad inimesed said aega tegelda omasooiharusega, nad hakkasid sugu muutma, nad otsisid välja perverssused, millega ohtrat vaba aega täita, nad hakkasid harrastama asendustegevusi, mis midagi ei tooda jne. Samas loobusid nad suhetest, lastest, perest, sest piiramatute isiklike vabadustega, mida jõukusega osteti ja mis kujunesid perverssuste nautimiseks, kasvas ego liigsuureks ning teiste inimestega arvestamine võimatuks.
Liberaalsed poliitikud räägivad ka Eestis siiamaani mingist reeglitepõhisest maailmakorrast, mida ammu enam pole, samas aga heaoluühiskonnast enam ei räägita, see ei lähe kokku ka kliimavõitlusega, mida Euroopas ikka veel harrastatakse ja mis nõuab tarbimise vähendamist. Juba 2023. aasta riigikogu valimiskampaanias rääkis jõukast Eestist ainult EKRE.
Uued Uudised
