Kokku registreeriti Synlabi laboris nelja sagedasema tekitaja peale 1390 positiivset leidu, millest klamüdioos moodustas 48 protsenti ja mükoplasmoos 41 protsenti. Gonorröa osakaal oli kaheksa protsenti ning trihhomonoosil kolm protsenti.
„Inimesed hindavad oma teadlikkust sugulisel teel levivatest haigustest pigem heaks, kuid samas ei testita end piisavalt. Hiljutisest uuringust selgus, et iga teine Eestimaalane pole end kunagi suguhaiguste osas testinud,“ tõdeb SYNLAB Eesti molekulaardiagnostika vastutav laborispetsialist Andrio Lahesaare.
Enamlevinud suguhaigused endast sageli märku ei anna
Kõige sagedamini esinevat suguhaigust klamüdioosi iseloomustab haiguse kulg ilma äratuntavate sümptomiteta. „Klamüdioos võib kulgeda märkamatult isegi aastaid enne, kui see ühel hetkel ägeneb. Paraku ei tähenda sümptomite puudumine aga seda, et haigus edasi ei kanduks. Ravimata jätmisel võib klamüdioos põhjustada meestel kipitus- ja kihelustunnet kusitis ning valulikkust urineerimisel, harvem eritist kusetorust. Naistel on põhilisteks haigustunnusteks valulikkus urineerimisel ja suurenenud voolus tupest. Võib esineda menstruatsioontsükliväliseid veritsusi ja vahekorrajärgseid kontaktverejookse,“ kirjeldab Lahesaare.
Teine sageli diagnoositud suguhaigus on mükoplasmoos, mille levik ei jää klamüdioosile palju alla. See on suguteede põletik, mida tekitab Mycoplasma genitalium bakter. Mükoplasmoos levib nii meeste kui naiste hulgas kaitsmata vahekorra ja suuseksi ajal. Kuigi haigus kulgeb sageli ilma märgatavate sümptomiteta, võib see naistel põhjustada suurenenud voolust, vahekorrajärgset veritsust ja alakõhuvalu. Meestel võib samuti esineda limast eritist või valulikku urineerimist.
Ka gonorröa ehk rahvakeeli tripper võib Lahesaare sõnul kulgeda ilma haigusnähtudeta. „Meestel algab gonorröa kipitustundega kusitis, lisandub hallikas eritis, mis muutub mõne päeva jooksul kollakaks mädaks, urineerimine muutub valulikuks ning välja areneb eesnäärme põletik. Naistel algab gonorröa valuliku urineerimisega ja valgevoolusega. Tupe sissekäigus ja tupes on mäda,“ lausub Lahesaar.
Inimesed hindavad oma teadlikkust sugulisel teel levivatest haigustest heaks
SYNLAB Eesti poolt tellitud ja Norstati poolt läbi viidud uuringust selgus, et üle poole eestimaalastest peab oma teadlikkust sugulisel teel levivatest haigustest pigem heaks (50%) või väga heaks (17%). Naistel on enesehinnang kõrgem kui meestel; nooremad vanuserühmad hindavad oma teadlikkust madalamaks kui vanemad.