Ukraina sõja eelne rahu endisel kujul enam ei naase, sõnas kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo. Muutunud julgeolekuolukorra tõttu hangib Eesti riik järgnevatel aastatel uusi laevu mereväele, korraldab ümber ajateenistuse ning ehitab uue sõjaväelinnaku.
Reedel toimunud kaitseministeeriumi pressikonverentsil rääkisid kaitseväe juhataja kindralleitnant Andrus Merilo, kaitseminister Hanno Pevkur ja riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) peadirektor Elmar Vaher riigikaitse arengust 2026. aastal.
Merilo sõnul ei tasu loota, et julgeolekuolukord meie lähiregioonis lähemal ajal paremaks muutub.
“Rahu kui selline, millega me olime harjunud elama enne 24. veebruarit aastal 2022, enam tõenäoliselt sellisena ei naase,” sõnas ta.
Sellepärast ongi Merilo hinnangul kaitsevaldkonnas toimuvad muudatused ja lisavõimekused nii olulised.
2027. aastast võetakse ajateenijaid vastu 12-kuulise teenistusmudeli järgi ning siis on plaanis teenistusse kutsuda 4100 ajateenijat.
Lisanduva muutusena hakkab kaitsevägi ajateenijaid vajadusel ka lahingvalveks kasutama. See kujutab endast n-ö aktiivset teenistust, mis ei hõlma enam ainult väljaõpet.
Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on kaitsevaldkonna suureks eesmärgiks jätkuvalt tegevväelaste ja reservväelaste arvu ning neile makstavate palkade ja toetuste tõstmine.
“Kui me soovime need võimed, mida me soetame üleval hoida, neid opereerida ja olla valmiduses püsivalt, siis nii sõjaaja koosseisu kasv, tegevväelaste tasude ümbervaatamine kui ka ajateenijate ja põhijõu ehk siis reservväelaste toetuste regulaarne ülevaatamine on vältimatu,” sõnas Pevkur.
Ajateenijate toetus tõuseb sel aastal 30 protsenti ning kaitseministeeriumil on plaanis ka tegevväelaste palku tõsta.
Ka Kaitseväe akadeemia õppekohtade arv tõuseb 90-lt 150-le.
Riik kavatseb ka järgmisel aastal toetada Ukrainat 0,25 protsendi ulatuses sisemajanduse koguproduktist (SKP). Tänavu on see summa 110 miljonit.
RKIK-i uue juhi Elmar Vaheri sõnul on nende üheks fookuseks mereväele uute laevade hankimine.
“Ambitsioon on ehitada mereväele kuni neli uut laeva, kaks avamerel opereerimiseks ja kaks rannikuplatvormil. Praegu hindame, mida nii kohalik kui ka meie rahvusvaheline turg meile võimaldab,” ütles Vaher.
Lisaks uuendatakse miinijahtijaid Sakalat, Ugandit ja Admiral Cowanit.
Balti kaitsevöönd on kavatsetud 2027. aastaks välja ehitada. Sinna on planeeritud ligi 600 punkrit, mille hange toimub koostöös Lätiga.
Narva peaks kaitseväe linnak kerkima 2027. aasta teises pooles ning selle hanke võitja selgub maikuus.
Eelmisel aastal oli Eesti kaitse-eelarve 1,38 miljardit ning see moodustas 3,3 protsenti SKP-st. 2026. aastal on kaitse-eelarve 2,8 miljardit, mis moodustab SKP-st 5,6 protsenti.