Teisipäeval teatas haridus- ja teadusministeerium, et põhikoolilõpetajate vastuvõtuavalduste esitamine järgmisesse kooliastmesse toimub sel kevadel vana sisseastumiskeskkonna SAIS2 või mõne muu kooli valitud platvormi kaudu, sest ministeerium ei saanud uut üleriigilist sisseastumise infosüsteemi SAIS3 õigeks ajaks valmis.
Viljandi kutseõppekeskuse direktori (VIKK) Tarmo Looduse sõnul oli koolijuhtidele juba varem selge, et SAIS3 selleks aastaks valmis ei saa.
“Kutsekoolidele SAIS3 pealt SAIS2-le tagasiminek ei ole eriti suur probleem, selles mõttes, et meie oleme SAIS2 kasutanud aastaid. Küll aga on probleem see üldhariduskoolidele, kes ei ole kasutanud SAIS2, on kasutanud erinevaid süsteeme, mis tähendabki seda, et kõik need ettevalmistused, mis me oleme siin sügisest teinud, on tegelikult tühi tööd,” ütles Loodus.
Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer, kes vastutab see aasta ka Tartu gümnaasiumite ühiskatsete eest, ütles, et nemad peavad praegu läbirääkimisi Stuudiumi keskkonnaga. Seal on katsed ka varem toimunud.
Ojaveer ütles, et Tartu ühiskatsete süsteemi kohta peaks selgus saabuma järgmisel kolmapäeval. See on viis nädalat enne sisseastumisperioodi algust.
Looduse sõnul on infosüsteemi vastuvõtmata jätmisel ka positiivne külg.
“Lõppude lõpuks on aru saadud, et lastega tegelikult eksperimenteerida ei tohi. Asjad peavad olema õigel ajal valmis, läbimõeldud, riskianalüüsid tehtud, kriisiolukorrad läbi arutatud, et kui juhtub miskit, siis me teame, kuidas toimetada,” ütles direktor.
Looduse sõnul on kutsehariduses aga veelgi suuremaks probleemiks see, et tänaseks ei ole ühtegi valmisolevat riiklikku õppekava. Millal need vastu võetakse, polnud veel neljapäeval koolijuhtidele Looduse sõnul teada.
“Nende õppekavade alusel peaksime me tegema ju kooliõppekavad ja need on haridusministeeriumis ja Eesti hariduse infosüsteemis ära registreerima. Meil jääb selleks aega nüüd kaks-kolm nädalat tõenäoliselt. See kõik on selline ülepeakaela ja tormamine,” selgitas Loodus.
Uued õppekavad siiski kinnitati haridusministri käskkirjaga neljapäeval. Alates järgmisest õppeaastast luuakse 32 uut kutseõppekava.
Koolidel on aga nende põhjal oma õppekavade ette valmistamine dokumentide suure mahu tõttu pea võimatu vägitükk. Looduse sõnul on kõige mahukamad õppekavade rakenduskavad, mis võivad üle 500 lehekülje pikad olla.
Lisaks on Looduse sõnul probleemiks see, et uue ettevalmistava õppega tekitatakse noortele, kellel tavaõpesse pääseda ei õnnestu, lisapinget.
“Tegelikult me oleme teinud lastele sellise korra. kus ta peab läbi kukkuma korra ja alles siis saab tulla sinna ettevalmistava aasta õppele,” ütles Loodus.
See tähendab, et alles peale eitavat vastust suunduvad õpilased n-ö uuele ringile, kuhu suunavad neid KOV-ide noorsootöötajad.
Reform mõjub Looduse sõnul rusuvalt noorte vaimsele tervisele ning tekitab KOV-idele lisakoormust.
Kohalikel omavalitsustel jääb ressursse väheks
Eesti linnade ja valdade liidu haridusnõunik Robert Lippin sõnas, et nemad on haridusministeeriumi eesmärgiga nõus. Samas tõdes Lippin, et kavandatav korraldus toob omavalitsustele suvel ja sügise hakul väga suure ja ajakriitilise lisakoormuse.
“Täna ei oska keegi koormust täpselt prognoosida, sest see sõltub nii noorte arvust, andmete kvaliteedist kui ka sellest, kui kiiresti õnnestub noortega kontakti saada ja neile sobiv õpitee leida,” lisas Lippin.
Kohalike omavalitsuste suuremaks mureks on õpilaste suunamine uutele erialadele.
“Kui riik ei taga toimivat andmevahetust, piisavat ressurssi ning õppimisvõimalusi, siis on risk, et hõre tugivõrk ei pea tipukoormusele vastu ja osa noori jääb praktikas ikkagi vajalikust toest ilma,” ütles Lippin.
Haridusministeerium põhjust muretsemiseks ei näe
HTM-i kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja Alo Savi sõnul loob SAIS3 üle-eestilise sisseastumiskeskonna, mis lihtsustab tema sõnul kõigi osapoolte elu.
“Õpilane ei pea enam sisenema erinevatesse keskkondadesse, täitma erinevaid ankeete jne, vaid kõik kandideerimise võimalused on ühel ja samal platvormil,” ütles ta.
Savi sõnul minnakse SAIS3 platvormile üle, kui see on täiesti töökindel ka suure kasutajate arvu juures ning kasutajasõbralik. Selleks kuupäevaks on HTM nüüd seadnud 2026. aasta septembri.
Osakonna juht ei olnud nõus Looduse arvamusega, et ettevalmistavale õppele suunamine tekitab noortes lisastressi
“Kui õpilane ei ole leia mais-juunis sobivat kooli või ei ole kooli sisse saanud, siis saab ta suvel esitada avalduse ettevalmistavasse õppesse astumiseks,” ütles Savi
“Õpilasi võetakse avalduse alusel ettevalmistavasse õppesse ka pärast vastuvõtuperioodi lõppu läbi terve õppeaasta. Kogu ettevalmistava õppe idee ja roll on selles, et toetada, nõustada ja jõustada õpilast, et ta leiaks endale sobiva õpitee edasiõppimiseks,” lisas ta.
Savi sõnul ei paku ministeerium kohalikele omavalitsustele rahalist tuge. Seega tõusebki väiksearvuliste noorsooametnike töökoormus massiivselt.