Jaanuar oli üle kogu Soome tavapärasest külmem. Mõned inimesed naudivad talveilma, teised eelistavad aga soojas toas püsida.

Kõvad külmad on tekitanud arutelu lasteaedades laste õue viimise üle. Vanemad on näiteks Threadsi sõnumiteenuses arutanud, kuidas lapsed saavad külma ilmaga lasteaedades õues käia.

Iltalehti uuris seda probleemi viies erinevas kohas. Espoo, Turu, Jyväskylä, Kuusamo ja Ivalo alushariduse juhid annavad nüüd teada, millal on laste õue viimiseks liiga külm.

Espoos mõjutavad lasteaialaste õue viimist lisaks külmakraadidele ka sellised tegurid nagu tuule tugevus ja see, kui libe on väljas, ütleb Espoo alushariduse juht Ulla Lehtonen.

Espoos ei ole ka ametlikku külmapiirangut.

Lasteaedade õuetegevused on alati päevapõhised. Aga peaaegu alati, kui võimalik, käime lastega õues, ütleb Lehtonen.

Külmadel päevadel saab õues olla lühemat aega. Lasteaia töötajad jälgivad, kui külm lastel on.

Lehtoneni sõnul on mõnes lasteaias korraldatud üksikuid sisepäevi, kui väljas on olnud liiga külm.

Lehtonen oli hiljuti rääkinud mõne alushariduse õpetajaga laste riietusest.

Mõnes peres on enesestmõistetav, et lapsed veedavad palju aega õues ja lapsed riietuvad vastavalt ilmale, olgu väljas külm või vihmane.

Kuid Espoos on ka peresid, kelle jaoks riietumine pole enesestmõistetav. Lehtoneni sõnul ei pruugi nad teada, mida pakane tähendab ja milliseid riideid laps sel juhul vajab.

Seetõttu ei ole kõigil lastel tingimata õiget varustust õues olemiseks, ütleb Lehtonen.

Lehtoneni sõnul on Espoo mõnes piirkonnas esinenud ka nähtust, kus lapsed on tugevate pakaste tõttu mõnikord lasteaeda tulemata jätnud.

Muuhulgas võib esineda probleeme riietusega. Või ei ole pere teadlik, kuidas pakaselise ilmaga käituda, hindab Lehtonen.

Lehtoneni sõnul püüavad lasteaiad suurendada teadlikkust laste õigest riietumisest talveoludes. Näiteks on pilditugi olnud heaks abiks.

Erinevate piltide abil arutavad lasteaia töötajad nii laste kui ka hooldajatega näiteks, mida tähendab kihiline riietumine või mis on villased riided, ütleb Lehtonen.

Lehtoneni sõnul on Espoo alushariduse töötajad arutanud pakasepiiri üle.

Soomes ja Põhjamaades peetakse õues olemist lapse kasvu ja arengu oluliseks osaks. See on suur osa meie kultuurist, et käime õues iga ilmaga, ütleb Lehtonen.

Peame selgelt rohkem pingutama, et pered mõistaksid, et õues olemine on meie tegevuste normaalne osa, olenemata sellest, kas väljas on külm või sajab vihma. Me kindlasti jälgime, et õuetegevused ei ohustaks laste heaolu, lisab ta.

Turus otsustavad linna lasteaiad laste õuetegevuste üle alati olukorra põhjal. Nii ütleb alushariduse teeninduspiirkonna juht Vesa Kulmala.

Ainuüksi termomeetrist ei piisa. Kuna Turu asub mere ääres, tekitab tugev tuul õhus sageli palju külmema tunde kui kraadid näitavad.

Meil ​​ei ole kindlat külmapiiri, see on alati juhtumipõhine kaalutlus, ütleb Kulmala.

Sest kui on tugev tuul, on väljas palju külmem ja on võimalik, et inimesed ei lähe üldse õue, sõnab ta.

Kulmala sõnul on Turu linnal üldine soovitus, et lasteaedade vanemad lapsed võivad õues käia -15 kraadi juures, olenevalt ilmast. Aga see on soovitus, mitte külmapiir.

Ka Turus on jaanuaris olnud tõeliselt külm ilm. Kulmala sõnul on ilm õnneks olnud kergelt tuuline. See on võimaldanud ka õues aega veeta.

Loomulikult peavad ka eestkostjad olema kaasatud sellesse, et lapsel oleks külmadeks päevadeks piisavalt riideid, ütleb Kulmala.

Kulmala sõnul teavad Turu lapsevanemad üldiselt ka seda, kuidas oma lapsi talveilmadeks soojalt riietada.

Kui aga lasteaias avastatakse, et lapsel pole õue mineku jaoks piisavalt riideid, arutab personal seda vanematega, sõnab ta.

Jyväskylä alushariduse osakonna teenindusjuht Leena Sankilampi ütleb, et iga lasteaed otsustab ise, kas lapsed võivad õue minna, olenevalt ilmast. Lisaks temperatuurile mängib rolli ka tuule tugevus.

Tugevate külmadega võime õue minna vaid kiireks hapnikuhüppeks, misjärel naaseme siseruumidesse, ütleb Sankalampi.

Ka Jyväskyläs on jaanuaris olnud palju külmi ja pakaselisi päevi. Sankilampi sõnul teab enamik Jyväskylä lapsevanemaid, kuidas oma lapsi vastavalt ilmale riietada.

Riietusküsimusi arutatakse lapsevanematega. Näiteks külma ilmaga tuletame lapsevanematele meelde, et õue minnes on vaja sooje pükse, ütleb Sankalampi.

Külma ilmaga arutame lapsevanematega, milliseid riideid peaks lapsele lasteaeda selga panema, et see oleks õues sobivam, sõnab ta.

Lasteaia töötajad arutavad lapse riietust lapsevanematega ja annavad vajadusel juhiseid sobiva riietuse kohta.

Kuusamos on harjutud külmakraadidega. Lasteaiad püüavad tagada, et lapsed veedaksid iga päev vähemalt natuke aega õues, ütleb Kuusamo alushariduse juht Tiina Koivuniemi.

Kuusamo alusharidusel ametlikku külmapiiri ei ole.

Muidugi ei veeda me külma ilmaga pisikestega pikka aega õues. Läheme alati vastavalt olukorrale. Kui meil oleks kindel külmapiir, siis ei saaks mitu nädalat õue minna, ütleb Koivuniemi.

Mõnikord, kui on väga külm ja õhk on kuiv, võib õues olla päris mõnus, sõnab ta.

Näiteks intervjuu ajal oli Koivuniemi sõnul Kuusamos -19 kraadi, aga väljas oli tuuline. Seetõttu tundus külm nahal nagu -26 kraadi.

Hinnanguliselt on -25 kraadi juba kriitiline piir õue minekuks. Tegutseme alati kaalutletult, märgib ta.

Koivuniemi sõnul on Kuusamos temperatuur viimased kolm nädalat olnud umbes -30 kraadi. Selle aja jooksul pole lasteaialapsed palju õues viibinud.

Nad on õues viibinud maksimaalselt väga lühikesi perioode, sõnab ta.

Koivuniemi sõnul teab enamik Kuusamo vanemaid, kuidas oma lapsi talveilma jaoks riietada. Kohalikud on külmade talvekuudega harjunud.

Siin on palju vanemaid, kes on siin elanud kogu oma lapsepõlve. Nad teavad, kuidas oma lastele head talvevarustust pakkuda, lisab ta.

Kuid mõnikord võivad hiljem piirkonda kolinud pered talvel olla ebapiisavalt riides. Näiteks pagulasperede puhul peame vanemaid väga hoolikalt juhendama, mis on kihiline riietumine või millist riietumist vastav ilm nõuab, ütleb Koivuniemi.

Inari alushariduse juhi Pirkko Saarela sõnul pole külmapiirist juttu olnud. Inari munitsipaallasteaedadel pole samuti ametlikku külmapiiri.

Lapimaal on jaanuari keskmine temperatuur olnud alla -20 kraadi. Inaris on kohati langenud isegi -36 kraadini.

Meil ​​on siin käreda pakasega väga harva tuult. See mõjutab ka külmatunnet, märgib Saarela.

Nagu Kuusamos, harjuvad ka Inari kohalikud elanikud külmade talvekuudega juba noorelt. Saarela sõnul püüavad nad eriti vanemate lastega iga päev õues käia.

Tegelikult rõhutavad vanemad lasteaedadele sageli, et nad tahavad, et nende lapsed oleksid võimalikult palju õues, ütleb Saarela.

Saarela sõnul veedavad Inari piirkonna lasteaia lapsed harva terve päeva siseruumides.

Muidugi jälgime olukorda, eriti väikeste laste puhul. Kasutatakse tervet mõistust, ütleb Saarela.

Ametlikku külmapiiri tõepoolest pole. See piir on natuke grupispetsiifiline ja sõltub ka laste vanusest. Isegi kui on -30 kraadi külma, käivad vähemalt vanemad lapsed õues. Lastele meeldib õues olla ja õues käimine rõõmustab kõiki, räägib ta.

Saarela sõnul teavad Inari lapsevanemad üldiselt, kuidas oma lapsi talveoludeks hästi riietada.

Oleme siin sellega harjunud. Näiteks kui läheme autoga kuhugi pikale teekonnale, paneme juba enne autosse istumist soojad riided selga. Kui teel midagi juhtub, pole abi alati lähedal. Lapimaal on vahemaad pikad, sõnab ta.

Saarela märgib, et talvel on õues tegutsemine ka varustuse küsimus. Talv on siin imeline aeg. Viltsaapad, karusnahast müts ja labakindad, nendest on palju abi, lisab Saarela.

#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;}

Loe allikast edasi