Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul on senine kord tekitanud palju segadust ja lisatööd kooliõdedele. „Paljud lapsed on jäänud vaktsineerimata lihtsalt sellepärast, et paber jäi esitamata,“ selgitas ta Vikerraadio saates “Uudis+“.

Teine oluline põhimõte on lapse arvamuse arvestamine. Kui laps soovib vaktsineerimist ja tervishoiutöötaja näeb, et ta saab otsusest sisuliselt aru, võib vaktsineerimine toimuda ka siis, kui vanem on vastu. Joller rõhutas, et tegemist on väga haruldaste olukordadega. „Keegi ei hakka kedagi vägisi vaktsineerima. Kõigepealt räägitakse alati lapse ja vanemaga,“ ütles ta.

Vanus ei ole siin otsustav. „Oluline ei ole see, kas laps on 10 või 14, vaid kas ta mõistab, mis on kasu ja mis on riskid,“ selgitas minister. Tema sõnul on olemas selged juhised, kuidas lapse kaalutlusvõimet hinnata, ning esimesed koolis tehtavad vaktsiinid on niikuinii enamasti 12–13aastastel.

Teemale vaatas kriitilisemalt Eesti Lastevanemate Liidu auliige Aivar Haller, kelle hinnangul vajab vaktsineerimine ühiskonnas palju rahulikumat ja avatumat arutelu. „Vaktsineerimist on vaja, aga küsimus on selles, kas inimesed saavad päriselt aru, mida ja miks tehakse,“ ütles Haller.

Tema sõnul jätavad paljud lapsevanemad vaktsineerimiskutsetele vastamata mitte pahatahtlikkusest, vaid seetõttu, et neil pole piisavalt selgust ega usaldust. „Kui arutelu oleks olnud avatum, ilma sildistamise ja naeruvääristamiseta, oleks paljud inimesed valmis otsust tegema,“ leidis ta.

Joller nõustus, et lõpuks taandub teema usaldusele. Samas tõi ta välja, et vaktsiine kardetakse tihti rohkem kui teisi igapäevaseid ravimeid. „Paratsetamoolil ja ibuprofeenil on rohkem kõrvaltoimeid kui ühelgi vaktsiinil, aga nende puhul ei teki sama hirmu,“ ütles minister. Tema sõnul on Eesti vaktsineerimiskava kokku pandud arstide ja teadlaste poolt ning seda uuendatakse regulaarselt.

Praegu on tegemist alles eelnõuga ning see on kooskõlastusringil. Sotsiaalministeeriumi kodulehel saavad kõik huvilised sellega tutvuda ja oma arvamuse anda.