Poiss läks vanaema vaatama ja võtab sõbra kaasa.

Kuni pojapoeg vanaemaga rääkis, märkas tema sõber laua peal kaussi pähklitega ja loomulikult tegi selle kiiresti puhtaks.

Lahkudes tundis sõber pisut piinlikkust, et ta kõik pähklid nahka pistis ja tänas vanaema viisakalt nende eest.

“Ah, mis sa tänad, pojake, sellest pole midagi! Mul niikuinii pole enam hambaid suus, millega neid krõbistada. Ma saan ainult šokolaadi pealt ära lutsutada…”