Eestis elab kinnitatud andmetel 12 liiki nahkhiiri, kellest veidi üle poolte jääb siia ka talvituma. Nende käekäigu jälgimiseks toimub igal aastal riiklik seire, kuid see keskendub vaid suurtele ja teadaolevatele talvituspaikadele.

Tartu Ülikooli loomaökoloogia nooremteadur ja värske noore looduskaitsja auhinna laureaat Christel Rose Bachmann selgitas, et riiklik seire katab ära suured objektid, nagu Piusa koopad või Tallinna lähedal asuvad vanad militaarkäigud. See jätab aga teadlaste andmestikku suure augu. “Kuhu seire ei jõua, on tavainimese koju ja seetõttu jääb meil hästi palju infot saamata, millised liigid täpsemalt ja kus kellegi juures talvituvad,” tõdes Bachmann saates “Terevisioon”.

Just selle lünga täitmiseks kutsuti ellu talvituvate nahkhiirte vabatahtlik seire, mis toimub tänavu neljandat korda. Kampaania eesmärk on kaardistada liike kohtades, kuhu professionaalsed uurijad ei satu, ning koguda infot, mis aitab mõista nahkhiirte levikut ja arvukust laiemalt.

Andmelünga täitmiseks ei ole vaja eriteadmisi, vaid piisab oma koduse majapidamise, eelkõige keldri kontrollimisest. Bachmanni sõnul ei pea see olema ilmtingimata vana maakivikelder, vaid nahkhiired võivad talvituda ka küüni all olevas keldris või isegi pööningul. 

Peamine kriteerium on temperatuur. “Keldris on nahkhiirtele talvitumiseks oluline temperatuur ja neile sobib selline külmiku temperatuur või siis kuskil pluss kaks kuni pluss viis kraadi – mitte liiga soe ja mitte liiga külm, see neile ei meeldi ja otsest tuuletõmmet ka ei tohiks olla,” kirjeldas Bachmann.

Kui kodus leidub selliste tingimustega paik, tasub sinna pilk peale visata. Teaduri sõnul võivad loomad end peita üllatavatesse kohtadesse, näiteks väikestesse kivipragudesse, torudesse või isegi klaaspurgi alla.

Kooselu moosipurkidega

Lisaks liikide kaardistamisele on Christel Rose Bachmanni sõnul tema enda jaoks oluline tagada, et nahkhiirtel läheks inimeste juures talvel hästi. See tähendab eelkõige müütide murdmist ja selgitustööd, kuidas loomadega koos eksisteerida.

Näiteks arvatakse sageli ekslikult, et keldris magaval loomal on külm. Teadur tõi näite juhtumist, kus heatahtlik inimene pani keldrisse soojapuhuri, kuid selline tegevus on pigem kahjulik. “Nahkhiirel üldjuhul külm ei ole. Kui talle ei meeldi, ta läheb sealt ära. Selline kooseksisteerimine on täiesti võimalik, et teda ei sega. Kui sa lähed, paned tule korraks põlema, võtad oma kartulid, moosipurgid, mis iganes, siis nahkhiirel on kõik hästi,” rahustas nooremteadur koduomanikke.

Inimene ei pea ise liike tundma ega määrama. Selleks on abiks nutirakendused või võimalus märkida vaatlus lihtsalt nahkhiirlasena. Kõik vaatlusandmed on oodatud Loodusveebi lehele. Iga registreeritud vaatlus aitab teadlastel maalida täpsema pildi Eesti nahkhiirte olukorrast ja kaitsta neid seal, kuhu riiklik seire ei ulatu.