Kehtiva seaduse kohaselt korraldab relvaeksami vastuvõtmist politsei- ja piirivalveamet. PPA-l ei ole aga piisavalt lasketiire. Vähene lasketiirude arv toob kaasa pikki ootejärjekordi ning raskendab eksami kättesaadavust, eriti väljaspool suuremaid linnu.

PPA lasketiirud on peamiselt hõivatud politseiametnikele tulirelva käsitsemise koolituste ja treeningute läbi viimisega. Sellest tulenevalt on relvaeksami korraldamiseks eraldatud aeg sõltuvalt asukohast ja nõudlusest varieeruv ühest korrast nädalas kuni ühe korrani kahe kuu vältel.

“Selline eksamikorraldus aga ei taga piisavat paindlikkust tulirelva käsitsemise katse vastuvõtmiseks ega sooritamiseks seadusest tuleneva taotluse menetlustähtaja jooksul,” leiab siseministeerium relvaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuses.

PPA ressursside ülekoormus mõjutab siseministeeriumi hinnangul ka eksamite korraldamise kvaliteeti.

Koostamisel olevas relvaseaduses on seatud eesmärgiks suurendada relvaeksami praktilise osa kättesaadavust ja läbiviimise paindlikkust, säilitades samal ajal kõrged ohutus- ja kvaliteedinõuded.

“Selleks on vajalik luua seaduslik alus, mis võimaldab tulirelva käsitsemise katse vastuvõtmist delegeerida eraõiguslikele juriidilistele isikutele halduslepingu alusel tingimusel, et neil on selleks vastav tegevusluba,” seisab seaduse väljatöötamiskavatsuses.

Prokuratuur: kasu ebaselge, riskid ja kulud kasvavad

Prokuratuur ei toeta tulirelva käsitsemise katse vastuvõtmise delegeerimist eraõiguslikele juriidilistele isikutele.

“Sellest saadav kasu ja eesmärgid on arusaamatud ja väljatöötamiskavatsusest neid ei selgu,” kommenteeris prokuratuur.

Prokuratuur märkis, et kui eesmärk on parandada relvaeksamite kättesaadavust nii ajaliselt kui geograafiliselt, siis seda on võimalik teha ka politsei- ja piirivalveametis ametnikke juurde palgates või lasketiire juurde ehitades – sel viisil võib esialgne kulu riigile küll suureneda, ent seda saab tasakaalustada tulirelva käsitsemise katse riigilõivu suurenemisega.

Samuti tõi prokuratuur välja, et kui erasektor palkab instruktoreid ja ehitab lasketiire juurde, siis tõuseks tulirelva käsitsemise katse hind relvaomaniku jaoks nagunii. “Samuti on selge, et eraõiguslik juriidiline isik ei tegele heategevusega, vaid tegutseb ikka ärilistel eesmärkidel,” lisas prokuratuur.

Eraettevõtete kontrollimine suurendaks ka riigi halduskoormust.

“Tulirelva käsitsemise katsete delegeerimisega kaasnev järelevalvekohustus, kvaliteedikontroll jm suurendavad omakorda oluliselt riigi halduskoormust ning relvaeksamite tegemine muutub relvaomanike jaoks oluliselt kallimaks, sest kinni tuleb maksta ka eraettevõtete kasum,” kirjutas prokuratuur.

Ka ei saa prokuratuuri sõnul alahinnata võimalikku korruptsiooniriski eksamite vastuvõtmisel.

Prokuratuur heidab ka ette, et väljatöötamiskavatsuses puudub ka võrdlus naaberriikidega.

“Kui muude VTK-s käsitletud küsimuste puhul on tehtud võrdlus teiste riikidega, siis selle teemaga seoses on arusaamatult jäänud täiesti tähelepanuta see, kuidas viivad tulirelva käsitsemise katseid läbi Eesti naaberriigid,” märkis prokuratuur.

Aastas sooritatakse tuhandeid relvaeksameid

PPA korraldab relvaeksami vastuvõtmist suuremates maakonnakeskustes – Tallinnas, Pärnus, Tartus, Jõhvis, Narvas, Paides, Haapsalus, Rakveres ja Kuressaares.

Tallinnas, Rakveres ja Tartus on PPA-l tulirelva käsitsemise katse vastu võtmiseks olemas oma lasketiir, kuid teistes asulates tuleb võimalusel lasketiir rentida eraettevõttelt või partnerasutuselt. Kui sellist võimalust ei ole, tuleb eksamineeritav suunata tulirelva käsitsemise katse sooritamiseks mujale.

Aastateks 2024–2027 prognoosib PPA keskmiselt 3200 tulirelva käsitsemise katse vastuvõtmist aastas.

2024. aastal esitati PPA-le 679 esmase relvaloa ja 4748 relvaloa kehtivuse pikendamise taotlust.

2025. aasta esimese kaheksa kuuga esitati 486 esmase relvaloa ja 2863 relvaloa kehtivuse pikendamise taotlust.

Eestis on kehtiv relvaluba 23 429 füüsilisel isikul ja 72 juriidilisel isikul. Erakätes on 55 914 relva.