Kuigi kilpnäärmehaigusi peetakse sageli vanemaealiste mureks, võivad need tabada ka noori – tihti märkamatult. Väsimust, kaalumuutusi või südamekloppimist seostatakse esmalt stressi ja elustiiliga, mistõttu diagnoos võib viibida. Perearst Eero Merilind kinnitab, et noorte seas ei ole haiguste plahvatuslikku kasvu, kuid teadlikkuse tõus ja paremad uuringuvõimalused toovad probleemid sagedamini ilmsiks.
Isiklikud lood, nagu kahekümnendates Anti kogemus kilpnäärme ületalitlusega, näitavad, kui kergesti võivad sümptomid eksitada. Autoimmuunsed haigused nagu Gravesi tõbi, kulgevad noortel sageli aktiivsemalt ja vajavad hoolikat jälgimist. Pärilikkus, hormonaalsed muutused ja stress võivad mängida olulist rolli, kuid enamasti on tegu mitme teguri koosmõjuga. Tänapäevane avatum arutelu ja kättesaadavad vereanalüüsid aitavad varem varju jäänud juhtumid õigel ajal avastada.