Venemaa lasi tänase 30. jaanuari öösel Ukraina pihta üle 100 drooni ja ühe raketi, päev pärast seda, kui USA president Donald Trump teatas, et Moskva on nõustunud nädala pikkuse pausiga rünnakutes pealinnale ja teistele linnadele.
„30. jaanuari öösel (alates 29. jaanuari kella 18.00-st) lasi vaenlane Voroneži oblastist välja Iskander-M ballistilise raketi ja 111 ründedrooni,” teatas Ukraina õhuvägi.
Ukraina lõunaosa Zaporižja oblasti kuberner teatas eilse neljapäeva hilisõhtul, et Venemaa tabas elamut, haavates ühte inimest, vahendab Daily Mail.
Trump ütles, et palus isiklikult Venemaa kolleegil Vladimir Putinil külma tõttu rünnakud peatada ja paus kestab nädala.
Neljapäeval Washingtonis toimunud kabinetiistungil kõneledes ütles USA president: „See oli väga tore. Paljud inimesed ütlesid: „Ärge raisake aega, te ei saa seda.” Ja ta [Putin] tegi seda,” lisas Trump.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas reedel, et palve esitati, öeldes: „President Trump esitas president Putinile isikliku palve hoiduda Kiievi ründamisest nädal aega kuni 1. veebruarini, et luua läbirääkimisteks soodsad tingimused.”
Ukraina president Volodõmõr Zelenski tegi ettepaneku, et paus kehtib ainult Venemaa rünnakute kohta Ukraina energiasektorile, ja ütles, et ta loodab Washingtonile, et Venemaa tagab selle järgimise.
Täna reedel avaldatud märkustes ütles Zelenski ajakirjanikele: „Kui Venemaa ei ründa meie energiainfrastruktuuri – tootmisüksusi ega muid energiavarasid –, siis me ei ründa ka nende omi.”
Sotsiaalmeedia postituses märkis Zelenski, et USA president tegi „olulise avalduse võimaluse kohta tagada Kiievi ja teiste Ukraina linnade turvalisus sel äärmuslikul talveperioodil”.
„Meie meeskonnad arutasid seda Araabia Ühendemiraatides (AÜE). Me eeldame, et kokkulepped täidetakse,” ütles ta.
Venemaa rünnakud Ukraina elektriinfrastruktuurile on viimastel päevadel külmakraadide ajal miljonitele inimestele elektri- ja küttevarustuse katkestanud.
Ukraina politsei teatas reedel, et sai üle riigi üle 2000 teate pommiähvardustest, hoiatades, et valitsushooned ja muud asutused on mõjutatud.
Samal ajal ei ole Venemaa sissetungi lõpetamise üle läbirääkimisi pidavad meeskonnad seni suutnud leida kompromissi Ukraina Donetski oblasti kontrolli keerulisuse küsimuses, ütles Zelenski reedel ajakirjanikele avaldatud märkustes.
„Seni pole me suutnud leida kompromissi territoriaalses küsimuses, eriti seoses osaga Ida-Ukrainast,” lisas Zelenski.
Trumpi administratsioon andis Ukrainale mõista, et kõik USA julgeolekugarantiid sõltuvad sellest, kas Kiiev nõustub esmalt rahuplaaniga, mis näeb ette territooriumi loovutamist Vladimir Putinile.
USA kutsub Ukrainat üles loobuma Donbassi piirkonnast, oma tööstuslikust südamest, mis koosneb Luhanski ja Donetski oblastist.
Valge Maja andis ka mõista, et lubab Kiievile rahuaegse armee tugevdamiseks rohkem relvastust, kuid ainult tingimusel, et see nõustub oma väed välja viima idapoolse piirkonna osadest, mis tal endiselt käes on, vahendab Financial Times.
Zelenski oli valmis juba sel kuul allkirjastama USA-ga julgeolekugarantiide ja sõjajärgse 800 miljardi dollari suuruse „heaoluplaani”, mis annaks talle edasistes läbirääkimistes Kremliga ülekaalu.
Kuid Trumpi administratsioon annab nüüd märku, et kõik USA julgeolekugarantiid sõltuvad eelnevast kokkuleppest Moskvaga.
Washington pole veel kummalegi lepingule lõplikku heakskiitu andnud, hoolimata asjaolust, et Zelenski ütles, et julgeolekugarantiide tekstid, mida ta arutas eelmisel nädalal Davosis president Donald Trumpiga, on „100 protsenti valmis”.
Putin on korduvalt nõudnud, et Kiiev teeks sõja lõpetamiseks valusaid territoriaalseid järeleandmisi, kuid Zelenski on järjekindlalt öelnud, et Ukraina ei loovuta Donbassi rahu eest.
Üks Ukraina kõrge ametnik ütles, et on üha ebaselgem, kas Washington kohustub neid kinnitusi täitma. „Nad peatuvad iga kord, kui turvagarantiid saab allkirjastada,” ütles ametnik.
Pärast Trumpi kohtumist Zelenskiga Washingtonis eelmisel kuul kirjeldasid USA ametnikud NATO-laadseid julgeolekugarantiisid kui „plaatinastandardit”, kuid hoiatasid, et kokkulepe „ei jää igaveseks lauale”.
Zelenski andis ka esimest korda mõista, et „kompromissina” loobub ta NATO-ga liitumise ambitsioonidest tugevate garantiide vastu.
Ukraina soovib aga, et USA kinnitaks enne mis tahes territooriumi loovutamist oma julgeolekukohustusi.
See tuleb ajal, mil Ukraina juht ütles reedel, et Ukraina on 2027. aastal Euroopa Liiduga liitumiseks „tehniliselt” valmis, lisades, et blokiga „kiirendatud” ühinemise tagamine on oluline osa julgeolekugarantiidest pärast sõja lõppu Venemaaga.
Zelenski ütles, et 2026. aasta lõpuks on Ukraina astunud liikmelisuseks vajalikud peamised sammud.
„Ma sooviksin, et Ukraina saaks selge ajakava,” ütles ta, lisades, et tema valitsus on pühendunud vajalikele reformidele.
#wpdevar_comment_1 span,#wpdevar_comment_1 iframe{width:100% !important;} #wpdevar_comment_1 iframe{max-height: 100% !important;}
Discover more from eestinen
Subscribe to get the latest posts sent to your email.