„Arvan, et Eesti-taolise riigi jaoks, arvestades meie digiküpsuse taset ja tehnoloogia – just tehisintellekti tehnoloogia – arengut, on praegu väga õige hetk keskenduda sellele, kuidas tehisintellekti ühiskonna ja majanduse vedurina ning võimendajana kasutusele võtta,“ ütles Viik.

Viik rääkis, et teda kutsuti valitsuse tehisaru nõukotta selleks, et näha, millistes valdkondades on Eestis tehisaru kasutuselevõtt kõige suurema mõjuga.

„Me ei keskendu ainult ühele-kahele aastale, vaid pigem kolme-nelja aasta pikkustele protsessidele, mille mõju oleks kümmekond aastat. Need valdkonnad on kaubandus, tööstus ja tööstuse automatiseerimine. Meil on valdkondi, kus oleme päris palju juba ära teinud, kuid juhime nüüd tähelepanu sellele, et tööstuse automatiseerimise ja robotiseerimise hind on oluliselt kukkunud. Eestis on see sisemine võimekus olemas ja ettevõtted on seda kasutusele võtnud ka teenindussektoris, transpordis ning logistikas,“ sõnas ta.

Rääkides tervishoiu valdkonna optimeerimisest, ütles Viik, et seal tuleb olla ülimalt ettevaatlik. „Tehisintellekt ei ole lihtsalt juturobot, kellele kurta peavalu. Seal on väga spetsiifilisi valdkondi alates radioloogiast, erinevatest diagnostikasüsteemidest, kus on välja treenitud mudeleid sellisel viisil, mis suudavad arstidele väga võimsat tuge ja võimendust anda. Kuid nende kasutuselevõtul tuleb arvestada ühiskonna ja inimeste endi valmisolekuga. Kas ma usaldan seda tehnoloogiat ja kas arstid usaldavad seda tehnoloogiat?“ nentis Viik.

Viigi sõnul on seal on kohti kokkuhoiuks ja paremaks teenuse pakkumiseks, näiteks digitaalne triaaž, kus esimesi küsimusi ei pea esitama kohe arstile või pereõele, vaid need tulevad teise kanali kaudu. „Usaldus selle tehnoloogia vastu on alles välja kujunemas,“ tõdes ta. Kuid tema sõnul saaks tehisaru abil tervishoius hoida kokku 200 miljonit eurot või rohkemgi.