Ma ei tea, kas seda saab pidada reegliks, aga tavaliselt läheb ikka nii, et see, kel on kõige rohkem raudu tules, toob ka kõige rohkem raudu tulest välja. Muusikaauhindade puhul tähendab see seda, et kui sul on palju nominatsioone, on sul õhtu lõpuks laua peal tõenäoliselt ka rohkelt auhindu, mida koju viia ja kaminasilmsile asetada. Nii ei tohiks kellelegi üllatusena tulla, et ansambel SADU, kes sai lausa viis nominatsiooni, läks õhtul koju kolme auhinnaga, ja Tommy Cash, kes sai kolm nominatsiooni, läks samuti kolme auhinnaga koju.
Võitjate nimistut vaadates tungib mulle aga paratamatult pähe mõte, et auhindu välja jagades ei ole žürii mõelnud vaid muusikast, mis muusika eest auhindu jagades peaks olema esmatähtis. Muusikast pole samas kindlasti mõeldud ka mingi teisejärgulise kaasproduktina, mis artisti või bändiga kaasa tuleb, kuid ma ei hakka salgama, et mulle tundub, et paljude kategooriate puhul on pigem mõeldud kõigele, mis on muusikaga kaasnenud, mitte sellele, kas muusikaliselt on langetatud parim võimalik valik.