Õiguskantsler Ülle Madise juhtis suvel tähelepanu, et riigiasutused pääsevad täitmisregistri kaudu pangakonto väljavõtetele ligi ilma, et neil oleks selleks konkreetne õiguslik alus.  Seetõttu on praegu ka maksu- ja tolliametile ning rahapesu andmebüroole ligipääs täitmisregistrile üldse piiratud.

Rahandusministeerium töötas nüüd välja plaani, kuidas probleem lahendada. Advokatuuri sõnul see plaan aga ei lahenda ühtegi probleemi. Vastupidi. Advokatuur märgib, et eelnõu järgi oleks maksuhalduril pangasaladusele kontrollimatu ligipääs.

“Eelnõus on küll sätestatud õiguslik alus, millal maksuhaldur võib päringuid teha, aga see on väga üldsõnaline. Seetõttu on seda väga raske kontrollida. Nagu öeldud, isikud ise päringutest teada ei saa ja seetõttu ongi see kontrollimatu,” rääkis ERR-ile advokatuuri finantsõiguse komisjoni esimees, vandeadvokaat Kristi Pent.

Advokatuur toob välja, et kuna täitmisregistri kaudu pääseb ligi inimese pangasaladusele, siis on võimalik inimest profileerida. Konto väljavõte on ju sarnane igasuguste muude jälitustoimingutega.

Kui jälitustegevus on Eestis väga hoolikalt ja üksikasjalikult reguleeritud, siis täitmisregistri kasutamine selle plaani järgi aga mitte, nendivad advokaadid.

Advokaadid kirjutavad ministeeriumile, et kõige tugevam kaitsemehhanism oleks see, kui enne konto väljavõtete nõudmist tuleks rahapesu andmebürool saada selleks luba kohtult, sarnaselt jälitustoiminguteks loa saamisega. See maandaks nende hinnangul märkimisväärselt riigivõimu omavoli ja põhjendamatu jälituse riske.

“See on üks võimalus, me ei ütle, et see on ainuvõimalik lahendus. Probleem on selles, et praegu ei ole mitte mingisugust kontrolli – ei eelnevat ega ka tagantjärele võimalikku vaidlustamist inimese poolt, sest ta ei saa sellest teada,” ütles Pent.

Rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi ütles ERR-ile, et väide, nagu puuduks igasugune kontroll, ei vasta tõele.

“Selleks, et maksu- ja tolliamet saaks pangast infot küsida, peab ta olema alustanud maksumenetlust. Maksumenetluse alustamisest teab maksumaksja ise ka. Maksukorralduse seadus ütleb, et kõigepealt tuleb andmeid küsida maksumaksjalt. Kui sealt ei saa, siis on võimalik küsida pangast, ehk see ei ole kontrollimatu,” ütles asekantsler.

Liivamägi selgitas, et mitmed advokaatide mured on seotud hoopis laiemalt pangasaladusega. Ehk siis sellega, kellel on õigus pangasaladusele ning kui detailselt see kõik peaks seaduses olema kirjas.

“Need on kaks eraldi asja: õiguskantsleri järelevalvele vastuseks valmistasime selle eelnõu ette ja tegemise käigus selgus, et soovitakse laiemat vaadet pangasaladusele. Seda me ka alustasime ja seetõttu ongi nüüd kaks erinevat eelnõu erinevates ajaetappides. Nad on omavahel seotud, aga ei pea olema koos tehtud,” sõnas Liivamägi. 

Selleks, et lahendada laiemalt pangasaladusega seonduvad probleemid, plaanib ministeerium töötada kevadeks välja eraldi eelnõu.

Advokaadid: eelnõu lappiv lähenemine võib kaasa tuua õigusselguse vähenemise

Advokatuuri finantsõiguse komisjoni esimees Kristi Pent kirjutas rahandusministeeriumile, et praegusel kujul ei lahenda eelnõu pangasaladusega kaetud andmete kasutamist väljaspool krediidiasutusi süstemaatiliselt ja terviklikult, kahjustades selliselt üldist õigusselgust.

Kitsalt kahe asutuse ehk maksu- ja tolliameti ning rahapesu andmebüroo jaoks andmete pärimise regulatsiooni täpsustamine toob seaduse rakendajate, näiteks pankade ja muude päringutegijate suhtes kaasa aga oluliselt suurenenud õiguslikud riskid.

“Komisjoni hinnangul tekib märkimisväärne risk, et eelnõu osutub praktikas puudulikuks, tekitab ebavajalikke vaidlusi pankade ning andmepärijate vahel ning õiguspraktika muutub kokkuvõttes veelgi raskemini ennustatavaks kui seni,” kirjutas Pent.