Kunstnik Erik Alalooga valmistub näituseks “Kineetiliste kurioosumite kabinet”.

“Lappasin veidi ringi, kus on selliseid tegevusi, teoseid või nähtusi, mis on jätnud ikoonilise kujundi Õhtumaade ajalukku. Aluseks on Archimedese vann, Newtoni õun ja Foucault pendel. Otsisin neid, millel oleks mingisugune kineetiline, mehaaniline potentsiaal sees, et mingi asi seal juba liigub, king on käinud vastu lauda, õun vastu pealage, pendel pendeldab ja hakkasin nendele oma analoog-tehnoloogilise meetodi järgi ehitama külge mingit masinat, mis seda liikumist parodeerival või tõlgendaval moel esile kutsuks,” selgitas Alalooga.

ARS-i majas möödus oluline osa ka Alalooga lapsepõlvest, sest ta isa töötas selles majas. “Mehaaniliste masinate nägemine ja tajumine võimaliku partnerina hakkas pihta juba lapsepõlves, kaheksa-aastaselt ma esimest korda keevitasin,” muheles kunstnik.

Töö protsessi alustab Alalooga nii, et võtab kõik asjad ette, sätib neid ja markeerib alguses teibi, tati ja traadiga kokku ja kui tundub, et toimib, läheb asi töösse. “Üritan teha masinat siis nii töökindlaks, kui vähegi võimalik. Et ta peaks vastu kas näituse või performance`i või kontserdi,” nentis kunstnik.

Laval peab Alalooga sõnul arvestama sellega, et kuna nendega askeldavad seal inimesed, siis peaks masin inimesel võimaldama mingisugust selget füüsilist tööd.

Alalooga lemmikosa oma kunstitööde loomisel on Toyota Avensise kojamehe mootor. “Need on suhteliselt aeglased ja selliste mehhanismide jaoks piisavalt tugevad ja võivad pikalt töötada, sest kui sa vihmas sõidad kolm tundi järjest, siis see mootor teeb kogu aeg tööd,” sõnas Alalooga.

“Inimajule on see ikkagi väga oluline oskus, mis on kõigis meis olemas,” kommenteeris kunstnik ehitusoskusi, mis on vajalik sarnaste masinate ehitamiseks. “Ma olen teinud kursuseid, kus ma valan kotitäie kola laua peale, 20 minutit ja valmib teibi ja traadiga kokku pandud asi, mis suudab sinu keha liikumist kanda üle millekski mehaaniliseks, ja siiamaani ei ole keegi hätta jäänud.”

Kunstniku sõnul on see oskus meisse kõigisse väga sügavalt sisse kodeeritud, sest me oleme evolutsioonis kümneid ja sadu miljoneid aastaid pidanud igapäevaselt selle kõigega tegelema, et elus püsida. “Küsimus on selles, kas sul argielus tekib kunagi vajadust seda rakendada või tellid kõik Temust,” tõdes kunstnik.

Alalooga tõi välja, et kunstnikud, kes teda on mõjutanud ja kellega ta tunneb hingesugulust, on 19. sajandi hullud. “Need, kes ehitasid lennumasinat, millel polnud lootustki kunagi lendama hakata, aga see entusiasm ja fanatism, millega see on tehtud, ja usk, mis kunagi ei kadunud sellega tegeledes, see on mulle hingelt lähedane,” sõnas kunstnik, kes on välistanud igasuguse arvutiga programmeerimise ja tehisintellekti kaasamise.

“Ma tahan, et see protsess oleks pikk, raske, asjad lähevad valesti, neid tuleb teha uuesti, vahel on vihahood, kõigepealt virutad masinale, siis teed pai ja palud vabandust. Ma olen oma kirgastumise selles leidnud ja see on mõnus,” ütles Alalooga. “Oma kõige suuremad kaifid ma saangi kätte stuudios, kui ma lõpuks näen, et asi töötab.”

Näitus “Kineetiliste kurioosumite kabinet” on ARS kunstilinnakus avatud 31. jaanuarini 2026.