Ühiskatsed toimuvad Miina Härma Gümnaasiumi, Jaan Poska Gümnaasiumi,  Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi, Tartu Tamme Gümnaasiumi ja Hugo Treffneri gümnaasiumi koostöös.

Ühiskatsed toimuvad 16. mail, samaaegselt viies koolis. Testitakse nii reaal- loodus-,  kui ka humanitaarvaldkonna teadmisi. Ühiskatsetele registreerimine algab 1. märtsil, esmakordselt toimub see läbi sisseastumise infosüsteemi ehk SAIS-i.

Haridus- ja teadusministeeriumi õppekava valdkonna juhi Marjeta Venno sõnul ollakse süsteemiga praegu sealmaal, et koolid saavad SAIS-i sellest nädalast alates lisada oma sisseastumise tingimusi ja konkursse:

“Natukene mõnes koolis on sellist ärevust tekkinud, et appi-appi, pole veel saanud. Tegelikult on lihtsalt nii, et kõik ei lähe ühe päevaga, nüüd nädala jooksul nende koolide ligipääsudega SAIS-i poolt tegeletakse. Lapsed peavad 1. märtsist sinna siis ligi saama. Saavad seal siis esitada nendesse koolidesse, kuhu nad sisseastumist planeerivad, oma avaldusi esitada,” selgitas Venno.

Tartus sel aastal ühiskatsete juhtivaks kooliks oleva Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer rääkis, et SAIS-i seadistamine ja kasutamine seab koolidele lisapingeid.

“Meil on poolteist kuud aega, selleks et tutvuda meie jaoks täiesti uue keskkonnaga, seadistada see täiesti uus keskkond selliseks, et see töötaks laitmatult, et me ise kuskil mingeid apse ei tee. Kogu muu kooli töö kõrvalt sellise ülesande koolidele panek nõuab suurt täpsust ja lisaülesandeid. Loodetavasti me tuleme toime ja 1. märtsiks suudavad kõik koolid SAIS.i ära seadistada,” ütles Ojaveer.

Venno ütles, et koolid on saanud SAIS-i seadistamiseks eraldi teavet ja infokirju ja kõik on praegu graafikus. 

Kui keskkonnad seadistatud ja Tartus ühiskatse tehtud, siis hiljemalt 5. juuniks peaksid olema koos koolide pingeread ning 9.-30. juunini hakkab SAIS saatma vastuvõtuteateid ka õpilastele.

“Õpilastel ja kodudel on kohustus minu teada kolme tööpäeva jooksul siis kas kutse vastu võtta või kui otsust ei kinnita siis seda hilisemalt enam teha sellesse kooli enam võimalik ei ole,” ütles Ojaveer.

Eelmisel sügisel räägiti sellestki, et haridusministeerium tahab anda koolidele õiguse gümnaasiumidesse sisseastumisel arvestada ka õpilaskandidaadi koolieelistust. Nii tekiks  koolidel võimalus näiteks vestlusele kutsuda ainult need kandidaadid, kes on märkinud kooli oma esimeseks eelistuseks.

Ojaveere sõnul muudaks seesugune võimalus kogu gümnaasiumisse sisseastumise protsessi selgemaks, kuid sel kevadel koolid siiski eelistusi veel küsida kandidaatidelt ei tohi.

“Loodame, et riigikogu ja haridusministeerium võtavad lähiajal selle ikkagi ette, et aasta pärast meil oleks võimalik eelistusi märkida. Mina pean seda koolijuhina hädavajalikuks ja protsessi teeks see oluliselt kiiremaks,” ütles Ojaveer.

Venno sõnul on ministeeriumil jätkuvalt soov koolidele anda võimalus eelistusi küsida ning muudatus võiks jõustuda 2027. aasta kevadiseks vastuvõtuks.

“Sellel aastal me keskendume pigem sellele ühtse sisseastumise infosüsteemi kaudu põhivastuvõtule ja järgmisest aastat toome sinna juurde ka eelistuste märkimise,” ütles Venno. “Määruse eelnõu, mis neid eelistusi arvestada võimaldab on tegelikult juba valmis, loodame, et see märtsikuus kinnitatakse. Kõigepealt seadusruum ka selles osas korda ja siis tehnilised lahendused juurde, me ise ka loodame, et see arendus siis 2027. aasta kevadeks on valmis.”