Plaadipoe Biit Me omanik Madis Nestori sõnul on kassettide tiraažid üldjuhul tagasihoidlikud. Väiksemate firmade puhul tehakse tema sõnul maksimaalselt 150 kassetti projekti kohta. Seetõttu leiab ta, et on vähetõenäoline, et kassett teeks vinüüliga sarnase laialdase tagasituleku.

“Nende numbrite pealt nagu mingit üleüldist maailmabuumi ei saa tulla, pigem saab tulla selline asi, et kui nüüd need praegu ilmunud kassetid saavad rohkem tähelepanu hilisemalt, siis nende hinnad lihtsalt kasvavad kindlasti päris palju, sellepärast, et neid on väga vähe,” ütles Nestor.

Küll aga näitab statistika, et kasseti formaat pole kadumas. Margus-Koit Kivistik Eesti Autorite Ühingust nendib, et kassettide väljaandmine on viimase kümnendi jooksul suurenenud.

“Muusikaga kassettide väljaandmine on maailmas võrreldes kümne aasta taguse ajaga kasvanud, mis puudutab Eesti autorite loominguga kassette, siis albumeid, mis antakse peale CD või vinüüli välja ka kassetiformaadis, on viimasel ajal juurde tulnud,” sõnas Kivistik.

Alternatiivset muusikat viljelev artist Erki Pärnoja andis oma viimase albumi füüsilisel kujul esialgu välja kassetil. Pärnoja sõnul on kassett tema jaoks viimasel ajal taas aktuaalseks muutunud muuhulgas tänu taaskasutuspoest leitud kassettmakile. Tema jaoks on huvi kasseti vastu seotud ka selle rituaalse kasutamisega.

“Mulle meeldib see selle puhul, et see on tore väike nišiasi ja sa pead selle jaoks tegema midagi erilist, erinevalt sellest, et sa võtad taskust oma telefoni, ühendad bluetoothi kõrvaklappidega ja kõik, mida sa soovid kohe hakkab sealt tulema,” ütles Pärnoja.

Madis Nestori hinnangul sõltub kassettide väljaandmine Eestis suuresti žanrist. Tema sõnul Eesti popmuusikat kassetil sageli ei kohta.

Samas märgib Margus-Koit Kivistik, et rahvusvaheliselt on popartistid nagu Billie Eilish või Taylor Swift hakanud kassetti taas välja andma. Eestis ilmub tema andmetel kassetil peamiselt rokk-, metal-, punk-, hip hop muusika, samuti elektrooniline pärimusmuusika.