Seda enam muutub Vainu sõnul inimlik kontakt tulevikus veelgi olulisemaks. „Inimlik faktor ja inimlik kontakt peab alati alles jääma. Mida rohkem tehisintellekt hakkab peale tulema, seda rohkem peab inimlik kontakt säilima.“ AI võib olla võimas abiline, kuid vastutus selle kasutamise eest jääb alati inimesele.

Sarnane piir inimese ja masina vahel joonistub välja ka valdkondades, kus töö ei põhine üksnes analüüsil, vaid kehalisel ja emotsionaalsel kohalolul. Treener ja ettevõtja Ott Kiivikas on arvamusel, et mitte ükski tehnoloogiline süsteem ei suuda hinnata inimese tegelikku valmisolekut. „Treenerina proovin ma päriselt aru saada, mida treenitav tunneb, milline on tema enesetunne ja kuidas ta on treeninguks valmis. Seda ei suuda automaatsüsteem ette näha,“ selgitab ta.

Iga treening algab Kiivikase sõnul kõige lihtsamatest küsimustest: kuidas inimene magas? Millised on tema emotsioonid täna? Kuidas ta end tunneb? Vastused sellistele inimlikele küsimustele määravad ka treeningute suuna. „AI võib pakkuda treeninguteks struktuuri ja baasi, kuid otsustavaks saab inimlik tunnetus ja vastutus.“

Muusik ja ettevõtja Rain Tunger näeb tehisintellektis küll suurt potentsiaali ideede elluviijana, kuid mitte inimliku kontakti asendajana. Tema hinnangul on just kahe inimese vaheline vahetu kohtumine see, millest saab sündida sügavus ja tähendus. „Kahe inimese vaheline kontakt on midagi, mis saab olla vaid inimeste vahel.“ AI loodud loomingus tunnetab Tunger praegu teatavat steriilsust – tehnilist laitmatust, millest on puudu elu. “Tehisintellekti poolt loodud looming on täna natuke liiga täiuslik ja instrumendid kõlavad tuimalt,“ kirjeldab ta inimliku ebatäiuslikkuse väärtust.

Helilooja ja muusikaõpetaja Robert Jürjendal sõnastab selle mõtte filosoofilisemalt, tuues esile teadmise ja kogemuse vahelise lõhe. Tema hinnangul ei ole probleem mitte teadmiste hulgas, vaid nende kehastumises. „Tehisintellektil on pöörane teadmine kõigest, kuid tal puudub kogemus.“ Teadmine ilma kogemuseta Jürjendali sõnul aga väärtust ei kanna . „Temperatuur, ärevus ja energia on kõik see, mis on inimlik. Seda ei ole võimalik andmebaasis kokku keeta.“ Jürjendali sõnul jookseb just seal piir, kus masin jääb alati inimesest sammukese maha.

Optimistlikuma vaate toob teemale aga ettevõtja Einar Tamme, kelle arvates võib tehisaru osutuda hoopis inimkonna arengu katalüsaatoriks. Tamme sõnul ei seisne täna küsimus enam selles, kas AI-l võib olla teadvus, vaid selles, kuidas inimene seda kasutab. “Võib-olla on see isegi inimkonnale pääseteeks,“ räägib ta, viidates olukorrale, kus inimene on iseenda loodud süsteemides ummikusse jooksnud. Samas tõdeb ta, et tehnoloogia, mis teeb kõik kiireks ja lihtsaks, võib pikemas perspektiivis nüristada inimese enda pingutust ja vähendada kohalolu.