Mitte segi ajada aadlisuguvõsaga Wolff

Wulf
Vapp
Päritolu	Anhalt-Magdeburg, Saksamaa
Liivimaa rüütelkond
Matrikuleeritud	1742
Number	125

Wulf (ka Wulff) oli aadlisuguvõsa, mis pärines Anhalt-Magdeburgist.

Johann von Wulf (1663–1748) sai Rootsi aadlikuks 25. aprillil/5. mail 1704, kuid ei introdutseeritud Rootsi rüütelkonda^[1].

Suguvõsa esindajad olid kantud alates 1742. aastast Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse nr 125 all. Suguvõsa oli kantud Venemaal Tveri, Rjazani, Kiievi, Moskva, Novgorodi, Peterburi ja Hersoni kubermangu aadlisuguvõsaraamatutesse.

• Johann von Wulf (ca 1663 – 1748), Rootsi sõjaväelane (major), Aumeisteri, Grundzāle mõisnik
• Friedrich Karl von Wulf (1723–1798), Venemaa keisririigi sõjaväelane (kindralleitnant), Grundzāle mõisnik^[2]
• Bernhard Magnus von Wulff (1732–1784), Aumeisteri mõisnik
• Johann Wulf (1741–1814) (Вульф, Иван Петрович), Venemaa keisririigi sõjaväelane (praporštšik), riiginõunik, Tveri kubermangu mõisnik, Orjoli kubermangu tsiviilkuberner 1798–1800
• August Ferdinand von Wulf (1764–1788), Arula mõisnik
• Adolf Heinrich von Wulf (1765–1843), Liivimaa maanõunik 1833–1836, Liivimaa Aumeisteri, Grundzāle, Koivaliinaa, Cesvaine, Alsviķi, Ādami, Bormaņi, Aizkuja, Tūja, Nēķene, Bučauska, Lode, Madona, Kraukļi mõisnik ja Plāņi, Līpskalns, Kārzdaba, Mežmuiži, Trikāta rendimõisnik
• rüütel Bernhard Karl von Wulf (1783–1844), Taheva mõisnik, Tartu-Võru kreisisaadik, Tartu-Võru kreisi Ülemkirikueestseisja-ameti assessor
• Friedrich Ludwig von Wulf (1786–1837), Ulila mõisnik
• Ernst von Wulf (1827–1900), pedagoog, koduõpetaja, eraõpetaja Tartus
• Bernhard Ernst Arthur von Wulf (1859–1930), Tartu-Võru kreisisaadik 1890–1896, Liivimaa Maakrediitseltsi Eesti distriktidirektsiooni direktor, Liivimaa maanõunik 1912–1920, Liivimaa Põlgaste, Kose mõisnik^[3]

Wulfidele kuulusid Eestis Tähtvere, Kärevere, Laeva, Taheva, Tidriküla, Mõniste, Ränna ja Saarde mõis.

• Genealogisches Handbuch der livländischen Ritterschaft. 1