Lesbi

Islandi peaminister Jóhanna Sigurðardóttir on maailma esimene riigijuht, kes on avalikult lesbi.[1]

Lesbi on naissoost homoseksuaalne inimene – naine, kes kogeb romantilist armastust või seksuaalset külgetõmmet teiste naiste vastu.[2] Mõistet "lesbi" kasutatakse ka selleks, et väljendada seksuaalset identiteeti või seksuaalkäitumist olenemata isiku seksuaalsest sättumusest.[3]

Mõistet "lesbi" selle praeguses tähenduses on kasutatud alates 20. sajandist. Kui läbi ajaloo on homoseksuaalseid mehi omavaheliste suhete pärast karmilt karistatud, siis homoseksuaalsete naiste omavaheliste suhete eest on karistused olnud leebemad. Lesbisuhteid on sageli peetud ohututeks ja heteroseksuaalsete suhetega võrreldamatuteks, välja arvatud juhul, kui suhtes olevad naised on püüdnud saada traditsiooniliselt meeste omaks peetud privileege. Selle kõige tõttu on ajaloos naiste homoseksuaalsust väga vähe dokumenteeritud ja seepärast on raske anda täpset kirjeldust sellest, kuidas on naised homoseksuaalsust läbi aegade väljendanud. Varased seksuoloogid hakkasid 19. sajandi lõpus kategoriseerima ja kirjeldama samasoolist käitumist, aga et teadmised olid homoseksuaalsusest või naiste seksuaalsusest piiratud, eristasid nad lesbisid kui naisi, kes ei pea kinni naiste soorollidest ning määrasid nad vääralt vaimuhaigeteks. Selle määratluse on Rahvusvaheline Teadusnõukogu ümber lükanud.

Sellise määratluse tõttu peitsid samast soost partneriga suhtes olevad naised enda eraelu või leppisid ühiskonnast väljaheidetu sildiga. Väljaheidetud naised lõid Euroopas ja Põhja-Ameerikas enda subkultuuri ja identiteedi. Pärast teist maailmasõda, kui valitsused kiusasid aktiivselt[viide?] homoseksuaalseid inimesi, arendasid naised võrgustikke, et omavahel sotsialiseeruda ja üksteist harida. Suurem majanduslik ja sotsiaalne vabadus võimaldas neil hakata järk-järgult ise otsustama, kuidas nad loovad suhteid ja perekondi. Teise laine feminism ning naiste ajaloo ja seksuaalsuse uurijate kasv 20. sajandil laiendas mõiste "lesbi" määratlust. Algas debatt seksuaalse iha kui peamise komponendi üle, mille alusel mõistet "lesbi" defineerida. Osa naisi, kel on samast soost inimestega seksuaalseid kogemusi, ei määratle end lesbina, vaid biseksuaalina. Teistel naistel, kes küll määratlevad end lesbina, võivad seksuaalne käitumine ja seksuaalne sättumus erineda. See tähendab, et inimese seksuaalne identiteet ei pea tema seksuaalse sättumuse või seksuaalse käitumisega kokku langema. Nende lahknemist võivad põhjustada erinevad asjaolud, muu hulgas hirm oma seksuaalse sättumuse tõttu homofoobses keskkonnas eristuda.

Lesbide kujutamine meedias viitab sellele, et ühiskond on ühtaegu olnud nii huvitatud kui ka ohustatud naistest, kes vaidlustavad naise traditsioonilisi soorolle. Ühiskond, peamiselt mehed, on olnud lummatud ja vapustatud naistest, kes on romantilistes suhetes teiste naistega. Lesbiidentiteeti omaksvõtvad naised jagavad omavahel sarnaseid kogemusi, seega võib lesbiidentiteeti võrrelda etnilise identiteediga. Homoseksuaalsete inimestena on nad ühendatud heteroseksistliku diskrimineerimise ja homofoobiast tuleneva ohuga, et nende pere, sõbrad ja teised inimesed ütlevad neist lahti. Homoseksuaalsete naiste ja meeste probleemid võivad erineda. Lesbid võivad kogeda füüsilise ja vaimse tervise muresid, mis tulenevad diskrimineerimisest, eelarvamustest ja stressist. Avalikult lesbiliste suhete ja perekondade loomist mõjutavad poliitilised tingimused ja ühiskondlik suhtumine neisse.

Sõna päritolu

John William Godward. ''The Time of Sappho'', 1904. J. Paul Getty Museum.

Sõna "lesbi" tuleb Kreekas asuva Lesbose saare nimest. Seal elas 7. ja 6. sajandil eKr antiikaja poetess Sappho, kelle paljud luuletused olid pühendatud naistevahelisele armastusele.

Naiste homoseksuaalsus Läänes enne lesbiidentiteeti

Üldiselt

Ajaloolaste arutelu tulemusena hakati täpsemalt uurima, mis piiritleb lesbilise suhte. Lesbifeministide järgi on naise lesbina määratlemisel seksuaalne komponent teisejärguline, kui tema põhilised ja lähemad suhted olid naistega. Vaadeldes minevikusuhteid ajaloolises kontekstis, tuleb arvestada sellega, et oli aegu, kui armastus ja seks olid teineteisest eraldiseisvad ja otsese seoseta mõisted.[4] 1989. aastal kirjutas akadeemiline rühm Lesbi Ajaloo Grupp:[5]

„Ühiskonnale on vastumeelne tunnistada, et lesbid eksisteerivad. Seetõttu nõutakse ajaloolastelt ja biograafidelt, kes seda silti tahavad kasutada, kindlaid tõendeid. Tõendid, mis oleks igas teises situatsioonis piisavad, on selles olukorras ebapiisavad ... Lesbid võisid olla naised, kes kunagi ei abiellunud, kes elasid koos teiste naistega, kelle sõbrad olid peamiselt naised või kes liikusid tuntud lesbide ringkondades. Seda sorti tõendid ei ole aga "tõestus". Kriitikud tahavad ümberlükkamatuid tõendeid seksuaalsest käitumisest naiste vahel. Neid on aga peaaegu võimatu leida.“

Naiste seksuaalsus ei ole tekstides ja dokumentides sageli adekvaatselt esindatud. Viimase ajani oli enamiku materjalidest, mis kirjeldasid naiste seksuaalsust, kirjutanud mehed ning need lähtusid nende arusaamadest ja seostest naistega (näiteks naised kui abikaasad, tütred või emad).[6] Kunstipärased naiste seksuaalsuse esitlused annavad ajaloolastele sageli vihjeid sellest, kui laialdased või aktsepteeritud olid naistevahelised erootilised suhted ühiskonnas.

  Tõlkimine pooleli, palun aita tõlkida!


Sümbolid

 Pikemalt artiklis Lesbide lipp

Lesbidel on oma lipp, seda kutsutakse Huulepulga lipuks. Lipp koosneb kuuest erinevast roosakast toonist ja keskel asetsev seitsmes värv on valge. Lipp on mõeldud just nende lesbide jaoks, kes on naiselikud ja soovivad enda sättumust näidata naiselikumast küljest.[7]

Kultuuris

Lesbiliste sugemetega raamatuid

  • "Annie on My Mind" (Nancy Garden)
  • "Bloom Into You" (Nio Nakatani)
  • "Citrus" (Saburouta)
  • "Snow Flower and the Secret Fan" (Lisa See)
  • "Strawberry Panic!" (Sakurako Kimino)
  • "Sweet Blue Flowers" (Takako Shimura)

Lesbiliste sugemetega lavastusi

  • "Arm" (2024)
  • "La Prisonnière" (1926)

Lesbiliste sugemetega filme

  • "Ammonite" (2020)
  • "Bloomington" (2010)
  • "Chloe" (2009)
  • "Colette" (2018)
  • "Gia" (1998)
  • "Hüvasti, mu kuninganna" (2012)
  • "Kujutle mind ja sind" (2005)
  • "Kuningas Kristiina" (2015)
  • "Les filles du botaniste" (2006)
  • "Lost and Delirious" (2001)
  • "Must luik" (2010)
  • "Once a Time With You" (2013)
  • "Põleva tütarlapse portree" (2020)
  • "Snow Flower and the Secret Fan" (2011)
  • "The World to Come" (2020)
  • "Tove Janssoni rääkimata lugu" (2020)
  • "Vangelia" (2013)
  • "Violet Evergarden: Eternity and the Auto Memory Doll" (2019)

Lesbiliste sugemetega sarju

  • "Bloom Into You" (2018)
  • "Citrus" (2018)
  • "Schoolgirl Detectives" (2014)
  • "Strawberry Panic!" (2006)
  • "Sweet Blue Flowers" (2009)
  • "The 'Other' Love Story" (2016)

Vaata ka

Akadeemiline kirjandus

  • Lillian Faderman. Surpassing the Love of Men: Romantic Friendship and Love Between Women from the Renaissance to the Present, New York: William Morrow 1981.
  • Laura Doan (toim). The Lesbian Postmodern, New York: Columbia University Press 1994.
  • Bonnie Zimmermann (toim). Lesbian Histories and Cultures: An Encyclopedia, Garland Publishing, Inc.: 2000.

Viited

  1. ↑ Sanghani, Radhika (10. aprill 2014). "Iceland's Jónína Leósdóttir: I was the world's first lesbian First Lady". The Telegraph.
  2. ↑ Zimmerman, Bonnie (2003). Lesbian Histories and Cultures: An Encyclopedia. Garland Publishers. Lk 453.
  3. ↑ Committee on Lesbian Health Research Priorities, Neuroscience and Behavioral Health Program, Health Sciences Policy Program, Health Sciences Section, Institute of Medicine (1999). Lesbian Health: Current Assessment and Directions for the Future. National Academies Press. Lk 22. ISBN 0309174066. Vaadatud 14. juuni 2017.{{cite book}}: CS1 hooldus: kasutab parameetrit autorid (link)
  4. ↑ Rothblum, Esther; Brehoney, Kathleen (1993). Boston Marriages: Romantic But Asexual Relationships Among Contemporary Lesbians. University of Massachusetts Press. Lk 4-7.
  5. ↑ Norton, Rictor (1997). The Myth of the Modern Homosexual: Queer History and the Search for Cultural Unity. Cassell. Lk 184. ISBN 0-304-33892-3.
  6. ↑ Rabinowitz, Nancy; Auanger, Lisa (2002). Among Women: From the Homosocial to the Homoerotic in the Ancient World. University of Texas Press. Lk 2.
  7. ↑ Andersson, Jasmine (4. juuli 2019). "Pride flag guide: what the different flags look like, and what they all mean". inews.co.uk.

Välislingid

allikas: https://et.wikipedia.org/wiki/Lesbism