Džonki
Džonki on lamedapõhjaline, madala keskosaga pukspriidita nii mere- kui ka rannasõiduaev Kagu-Aasias ja Indoneesias. Džonki on hiinakeelne sõna, mis tähendab laeva. Džonki on olnud laevatüübina kasutusel alates teisest sajandist pKr. [1]
Ühesuguse ehituse ja disainiga laevad olid enamasti 10–15 m pikkused. Suurte merelaevade pikkus võis ulatuda ka 60 meetrini ja kandevõime 600 tonnini. Enamasti 2–3 mastis on nelinurksed horisontaalsete tugevusliistudega pilliroost või niinest punutud rasked purjed. [1]
Kolmnurksed purjed võimaldasid laeval liikuda ka siis, kui tuul puhus küljelt. Paljude väikeste purjede, lameda põhja ja väikese süvisega džonki võis seilata ka jõgedel. Hiinlased said nendega liikuda ka madalates rannikuvetes ja randuda liivastel randadel. Iseäranis sobivad olid laeva kuju ja konstruktsioon merereisideks. [1]
Džonki purjeid võis pöörata ümber masti, mis tähendas, et laev seilas tuules nagu jaht tänapäeval. See andis võimaluse kasutada eri suundadest puhuvaid tuuli ja mitte olla tuulte meelevallas. Džonki oluliseks tunnuseks oli laeva tüüri kõrguse muutmise võimalus. See laeva omadus lubas seilata ka madalas vees. [1]
Hiina džonkid olid esimesed vaheseintega laevad. Laev jaotati piki- ja ristisuunas vaheseintega 12 või enamaks osaks. Vaheseinad muutsid laeva kere ühtlasi jäigaks ja vastupidavaks. Eraldades laeva kere erinevaid osasid, muutsid suletavad vaheseinad aluse suhteliselt merekindlaks. Kui üks osa laevast sai viga, ei ohustanud see veel kogu alust. [1]
Vaata ka
- Sampan – Kagu-Aasia purje- või aerupaat