Alates hetkest, kui rahandusminister Mart Võrklaev teatas, et 2025. aastal päris uut maksu ei tule, nõudsid koalitsioonipartnerid, et ta tutvustaks esimesel võimalusel oma nägemust, kuidas riigi tulud-kulud järgmistel aastatel kokku tulevad.
Tänaseks on Võrklaev esitlenud nii neid raame, mille sisse võiks mahtuda tulevased eelarved kui neid ettepanekuid, mis puudutavad viimase 15 aasta esimest negatiivset lisaeelarvet.
Võrklaev ise avalikult numbritest rääkida ei taha.
Ka reformierakondlasest rahandusministri koalitsioonipartnerid, kes on tabeleid näinud, pakuvad erinevaid arve. Tõenäoliselt selle pärast, et vesi ongi pisut sogane. Näiteks kui riik seab eesmärgi hoida kusagilt kokku 100 miljonit eurot, tuleb tegeliku kärpesumma teadasaamiseks arvestada iga liigutuse mõju majandusele ja maksulaekumisele. Sestap on ka siin loos toodud arvud pigem indikatiivsed.
Üldjoontes paistab, et Võrklaeva lisaeelarvet puudutav ettepanek toetub päris mitmele sambale.
Esiteks tuleks tema hinnangul teha pea kõiki ministeeriume puudutav tegevuskulude kärbe. “Lisa-eelarve saav saab puudutada neid kulusid, mida on päriselt võimalik koomale tõmmata jooksva aasta seesm,” selgitas Võrklaev. “Ja selleks on ettepanek olnud, et eeskätt keskenduda majandus- ja personalikuludele.”
Eesti 200 võtaks kohe kõigist kuludest tükikese vähemaks
Erinevatel andmetel soovib rahandusminister ministeeriumiteülese tegevuskulude kärpega kokku hoida 20-30 miljonit eurot.
Sotsiaaldemokraat Jaak Aab ütles, et üle välja tegevuskulude kärpimisega saaksid ministeeriumid hakkama. Ehkki mõnele ministeeriumile on ülesanne raskem.
“Muidugi on Lauri Läänemets mures siseministeeriumi pärast, sest enamus tegevuskulu eelarvest on politsei ja pääste palgad,” märkis Aab. “Aga kokkuhoid on igati okei, keegi ei vaidle sellele vastu.”
Eesti 200 liige Marek Reinaas ütles, et nendel pole üle valdkondade ulatuva kokkuhoiu vastu midagi.
“Aga Eesti 200 nägemus on, et me peaksime enamuse kärpest sisustama sellisel moel, et see on üle välja kärbe,” sõnas Reinaas. Ta selgitas, et kui lisaeelarveks pakkus Võrklaev välja tegevuskulusid puudutava katuskärpe, siis järgmiste aastate puhul räägitakse kõiki kulusid haaravast katuskärpest. See tähendab, et kärpeprotsenti arvestataks ka kõikvõimalikud toetused.
“Kuna järgmiste aastate kärbe on sellisel moel planeeritud, siis oleks mõistlik ka selle aasta negatiivne eelarve teha sama metoodikaga,” sõnas Reinaas. “Mitte selliselt, et see aasta teeme negatiivse eelarve ühel moel ja järgmine aasta hakkame kärpima teisel moel.”
Ehkki Reinaasa sõnul on rahandusministri kärpeplaan Eesti 200 omast keerulisem, ütleb Võrklaev, et tema plaan on hoopis lihtsam. Näiteks sotsiaalministeeriumi puhul puudutaks üleüldine katuskärbe toetusi. Kuid nende vähendamiseks tuleks tahest tahtmata seadust muuta. Kui seadust nõnda kähku muuta ei õnnestu, langeks liiga surve alla sotsiaalministeeriumi tegevuskulud.
Kes sai rohkem, säästku rohkem
Võrklaeva lisaeelarve teine sammas puudutab neid ministeeriume, kes läinud sügisel eelarvekõnelustel edukamad olid ja kelle lisataotlused rahuldati.
“Me ei võta midagi ära vaid me vähendame lihtsalt seda hulka, mis justkui 2024. aastal juurde tuli. Ehk tegelikult on see kõige valutum. Sa ei saa lihtsalt nii palju raha juurde,” selgitas Võrklaev.
Väidetavalt pakkus rahandusminister koalitsioonipartneritele välja, et iga rahuldatud lisataotluse pealt tuleks ministeeriumil 10 protsenti kokku hoida. Näiteks kui regionaalministeerium sai ühistranspordi reformiks kaheksa miljonit eurot, tuleb neil nüüd leida 800 000 euro jagu täiendavaid kärpekohti. Kust täpselt raha leida, oleks ministeeriumi siseasi.
Kokku võiks niimoodi säästa umbes 20 miljonit eurot.
Võrklaev täpsustas, et päris kõiki sügisesi eelarvevõite see ettepanek ei puudutaks. “Kaitsekulusid ei saa täna siia arvestusse võtta,” rõhutas rahandusminister. “Meil on vaja osta täna relvi ja püssirohtu. Kaitset me peame vaatama sellest valemist erinevalt.”
Aab: omavalitsused võivad kohtusse minna
Võrklaeva hinnangul peaksid negatiivsesse lisaeelarvesse panustama ka kohalikud omavalitsused. Erinevatel andmetel loodab ta valdade-linnade tulude arvelt säästa umbes 27 miljonit eurot. Tegelik kärpevajadus võib olla ka pisut suurem.
Võrklaev neid arve ei kinnita, aga ei lükka neid ka ümber. Ta ütleb vaid, et kärbe puudutaks omavalitsustele üle antavat tulumaksuosa. See tähendab lihtsustatult, et Harjumaa vallad tajuks kärbet rohkem kui Võrumaa vallad.
“Tulumaksuosa eraldisest saavad rohkem osa need, kellel tegelikult rahvastik kasvab ja tulud kasvavad. Selles mõttes ilmselt suurem mõju saab olema linnadele ja suurematele piirkondadele,” sõnas Võrklaev.
Jaak Aab ütles, et kui riik soovib omavalitsustele üle antavat tulumaksuosa vähendada, tuleb selleks seadust muuta.
“Kui neid muudatusi teha poole aasta peale, kus omavalitsused on teinud oma eelarved ja prognoosid sellega, mis neil esimese jaanuari seisuga seadustes ees oli, siis ma arvan, et ees ootab kohtukeiss KOV-ide poolt ja ma arvan, et riik pigem kipub kaotama,” sõnas Aab.
Mart Võrklaev ütles, et vajadusel tuleb kõigil kärpida sõltumata sellest, et eelarveaasta on pooleli.”Loomulikult on see raske nii riigile kui omavalitsustele. Aga kui olukord on selline, kus meil on kulusid vähem, siis me ei saa nii palju kulutada,” sõnas rahandusminister.
Sihtasutused, ettevõtted, investeeringud
Sama põhimõte kehtib Võrklaeva sõnul ka riigi sihtasutuste puhul. Ehkki ka sihtasutused on oma eelarved valmis teinud, loodab rahandusministri kärpetabel neilt arvestatavat panust. Teine suurem summa on kuuldavasti dividendide real. Ehk kokkuhoiukohti peavad otsima ka riigifirmad.
Lisaks sellele peaks paarkümmend miljonit säästu tulema investeeringute edasilükkamisest. Õigemini arvestab Võrklaev väidetavalt sellega, et osa investeeringuid lükkub tahest tahtmata järgmisse aastasse.
Samas on investeeringute rida kriitikale avatud, sest järmisele aastale tõstetud kulu ei aita kaasa tuleviku kärbetele.
Marek Reinaasa sõnul lepiti koalitsioonipartnerite kolmapäevasel kohtumisel kokku, et kõik edasised otsused lähtuvad eesmärgist viia eelarvemiinus 2028. aastaks alla ühe protsendi SKP-st. See tähendab, et ka lisaeelarvet koostades peab mõtlema riigieelarve strateegiale.
Seda, et koos lisaeelarvega tuleb vaadata suurt pilti ja sõlmida suured kokkulepped, räägivad kõige kõlavamalt sotsiaaldemokraadid.
“Isegi kui praegu käimasolevad asjad ära tehakse, haigutab järgmise aasta eelarves auk suurusega miinus 4,7 protsenti SKP-st, kust kolme protsendini tulla on ligi poolteist miljardit,” rääkis Jaak Aab. “Väiksed nokitsemised ei lahenda suurt küsimust aga peaks olema mingi põhimõtteline kokkulepe, kuidas see suur küsimus lahendada.”
