
Prantsuse raadiojaama RFI kogutud ja kinnitust leidnud andmetel on Prantsuse sõjaväelased tegutsenud Ukrainas juba mitu kuud. Nende ülesanne ei ole osaleda lahingutegevuses, vaid pakkuda tuge Kiievi vägedele – täpsemalt hooldades Ukraina sõjatehnikat ja viies läbi väljaõpet. Üksust, mis kannab nime „Volia”, juhib Prantsuse kindral. Ukraina keeles väljendab sõna „volia” kaitsetahet ja võitlust vabaduse eest. „Volia” on rangelt salajane operatsioon, mis on seni jäänud avalikkuse tähelepanu alt välja.
Selleks, et tagada Prantsuse sõjaväelaste kohaloleku saladus sõjast räsitud riigis, otsustati – nagu kinnitasid RFI-le mitmed asjaga kursis olevad allikad – kasutada kattevarjuna missiooni „Gerfaut”. See avalikult teadaolev missioon hõlmab Prantsuse sõjaväeüksust, mis on alates 2023. aasta veebruarist paiknenud Poolas (täpsemalt Wędrzyni sõjaväelaagris Loode-Poolas). Üksus tegutseb Euroopa Liidu Ukraina sõjalise abimissiooni (EUMAM Ukraine) raames; selle mandaati on pikendatud kahe aasta võrra, kuni 15. novembrini 2028.
Selle eesmärk on, et Prantsusmaa relvajõudude isikkoosseis koolitaks allohvitsere – Ukraina vägede tulevasi lahingurühmade juhte. Alates 2023. aastast on nii Prantsusmaal kui ka Poolas väljaõppe läbinud 25 000 Ukraina sõdurit.
„Hea väljaõpe toimub võimalikult realistlikes tingimustes,” selgitab ekspert, lisades: „Mida lähemal lahingutsoonile väljaõpe toimub, seda tõhusam see on.” Sama põhimõte kehtib ka toetuse puhul.
Et tegutseda lahingutegevusele võimalikult lähedal, on siiski vajalik viibida Ukraina territooriumil – just seda missioon „Volia” teebki. RFI allikate kohaselt on tegemist „kerge ja modulaarse” struktuuriga, mis koosneb „väikestest meeskondadest lühiajaliste ülesannete täitmiseks”. Nende sõnul toimib missioon „Gerfaut” kattevarjuna Prantsuse sõdurite viibimisele Ukrainas; see on justkui sissepääsuks riiki. RFI-le on teada antud, et „Ukrainasse lähetatud Prantsuse sõduritele on antud juhis öelda, et nad suunduvad Poolasse”.
„Volia” ei ole lahingumissioon. Selle eesmärk on välja õpetada Ukraina sõdureid ja aidata kaasa sõjatehnika hooldamisele. Prantsusmaa on tarninud Kiievile mitmesugust nüüdisaegset varustust – sealhulgas haubitsaid Caesar, hävituslennukeid Mirage 2000 ja täppisrakette –, mille hooldamine nõuab märkimisväärseid eriteadmisi.
Tsiviilspetsialistide kaasamine välistati, kuna Ukraina on sõjatsoon; selle asemel otsustas Prantsuse sõjavägi saata kohale oma isikkoosseisu, kaasates selleks tavaväeosade sõdureid. Selline kohalolek Ukrainas annab ühtlasi väärtuslikku operatiivset tagasisidet.
Prantsuse armees on mitu rügementi, mis on pühendunud lahinguüksuste toetamisele; nendes teenivad lahingukogemusega sõdurid, kellel on väga spetsiifilised oskused. Nende sõdurite ja neid ümbritsevate inimeste turvalisuse tagamiseks on RFI otsustanud mitte avaldada, millised konkreetsed rügemendid on sellesse kaasatud.
Milline on selle „Volia” missiooni õiguslik raamistik? Vastavalt põhiseaduse artiklile 35 tuleb Prantsusmaa tavavägede lähetamisest väljapoole riigi territooriumi – isegi kui tegemist ei ole lahinguülesandega – parlamenti teavitada. Ometi ei ole täidesaatev võim teavitanud Rahvuskogu ega Senati liikmeid „Volia” olemasolust.
Senati välis-, kaitse- ja relvajõudude komisjoni esimees, senaator Cédric Perrin (LR) selgitas raadiojaamale RFI, et tavapärast missiooni ei saa liigitada „kaitsesaladuseks”. Ta märkis: „See on põhiseaduslik kohustus. Kui väed on lähetatud, on Vabariigi President kohustatud teavitama sellest parlamenti kindlaksmääratud aja jooksul. Sellest sõltub demokraatia nõuetekohane toimimine.”
Algatus „Volia” ei ole Kiievi liitlaste seas esimene omataoline. Dokumenteeritud on kaks juhtumit, kus lääneriikide relvajõud on Ukrainas väljaõpet läbi viinud: Briti missioon „Orbital” (2015–2022) ja Kanada operatsioon „Unifier”, mis algatati 2015. aasta septembris. Pärast 2022. aastal alanud täiemahulist sissetungi viidi Kanada personal Ukrainast välja.
„Prantsusmaal võib tekkida kiusatus teha seda, mida anglosaksi riigid on juba teinud,” märgib üks vaatleja. „See võiks olla võimalus saavutada Kiievi silmis usaldusväärsust.”
Erinevalt Kanadast või Suurbritanniast – kus toetus Ukrainale leiab üksmeelset heakskiitu kogu poliitilisel maastikul – on olukord Prantsusmaal siiski üsna teistsugune. „Ukraina küsimuses liigume me väga ettevaatlikult, justkui munakoortel,” tunnistab senaator Cédric Perrin. „Ühiskond on lõhestunud; peame olema ettevaatlikud, kuid see teema kerkib presidendivalimiste ajal paratamatult esile. Jään endiselt seisukohale, et ukrainlased võitlevad täna meie eest.”
Laupäeva õhtul kirjutas president Emmanuel Macron sotsiaalmeedias: „Ukrainas toimuv puudutab meid otseselt. See on meie kollektiivse julgeoleku küsimus. Ukraina abistamine enesekaitsel tähendab Prantsusmaa ja prantsuse rahva kaitsmist.” Tema lähikondlased, kes saatsid teda Kambodžas toimunud frankofoonia tippkohtumisel, rõhutavad: „Me oleme Ukrainas kohal. Rahu selles riigis on hädavajalik kõigi eurooplaste julgeolekule.”
Seega hoogustab Prantsusmaa oma toetust Ukrainale ajal, mil Ameerika Ühendriigid
More on oma panust vähendanud. Prantsusmaa sõjalised ambitsioonid – teema, mis presidendivalimiste kampaaniates tavaliselt puudub – võivad seekord valimisdebattidesse siiski jõuda.