
Eesti üks kuulsamaid ja pikemaid kindlustusvaidluseid jõudis vaheetappi. Nelja aasta taguses põlengus katuse kaotanud Pae 25 kortermaja ühistu sai Harju maakohtus võidu Seesam kindlustuse üle, sest kohus jättis rahuldamata kahjuhüvitise tagasinõude. Hoone kindlustuse üle käib aga veel kolm kohtuvaidlust ning pool maja on endiselt elamiskõlbmatu.
Tallinna Pae tänava 25 korterelamu katus hävis nelja aasta eest tulekahjus. Korteriühistu kindlustaja, Norra ettevõte Gjensidige lasi lammutada katuse ja kahjustatud ülakorruse, kuid ütles seejärel kindlustuslepingu üles, kuna päästeameti sõnul sai põleng alguse eeskirjade vastasest kaminakorstnast ja hoone tuleohutusnõuded olid puudulikult täidetud. Gjensidige ja majaelanike kortereid kindlustanud Seesam nõudsid ühistult tagasi lammutustööde ja elanike ajutise majutamise kulud.
“See on iseenesest väga mitmekihiline õigusvaidlus. See puudutab väga palju seda, mida üldse korteriühistu ja korteriomanik ise saavad ära teha sellistes olukordades, et oma vastutust siis kindlustada,” ütles Harju maakohtu tsiviilosakonna juhataja Kai Härmand.
Kohtuvaidluste ajal oli maja tükk aega ilma katuseta ja ülemine korrus sai niiskuse tõttu kahjustada. Pooled majaelanikud pole endiselt saanud kodudesse naasta. Peamine kohtuvaidlus Gjensidige lepingud üle võtnud Ergoga seisab alles ees.
“Põhiistungid on planeeritud kuskile uue aasta kevadesse. Praegu käivad meil Ergoga kohtuvälise kokkuleppe läbirääkimised. Korteriühistu poolsed nõudmised-pakkumised on Ergole edastatud ja ootame praegu nendepoolseid vastuseid,” lausus Pae 25 korteriühistu juhatuse liige Mikk Sepp.
Harju maakohus otsustas aga nüüd, et Seesami nõutud 145 000 eurot korteriühistu maksma ei pea, kuna ekspertide hinnangud lähevad tulekahju põhjuse osas lahku ja kindlustaja polnud enne lepingu sõlmimist maja seisukorda piisavalt uurinud.
“Kindlustusandja kui professionaal peaks ju teadma, milliseid õigeid küsimusi küsida siis korteriühistu käest, kui nad seda lepingut sõlmivad. Ja olukorras, kus sa neid küsimusi ei ole küsinud ja pärast hakkad seda siis ette heitma, et seda infot ei ole sulle antud, noh see on kohtu jaoks olnud siin kõige suurem probleem,” ütles Härmand.
Seesami esindajate sõnul ei tehtud kogu hoonele auditit, kuna kindlustati vaid üksikuid kortereid. Ka kindlustusseltside liit leiab, et eluhoone turvalisuses veendumine on korteriühistu ülesanne.
“Iga hoone peaks olema selline, et see on elanikele ohutu. Sellist auditit kindlasti ei peaks tegema kindlustuse pärast. Ühistu peab tagama selle, et hooned on elanikele ohutud. See on see esimene eesmärk,” ütles kindlustusseltside liidu juhatuse liige Lauri Pottsepp.
Et oma majas sarnaseid olukordi vältida, tuleks üle vaadata vastutuskindlustuskaitse tingimused, mis aitaksid tagasinõudeid vältida.
“Me praktikas näeme, et mõnikord jäetakse vastutuskindlustus tegemata või selle summa on liiga väike ja see on olukord, kus lõpuks peab korteriomanik või ühistu selle kahju ise kinni maksma. Kui vastutuskindlustus on olemas ja laia kindlustuskaitsega, siis on korteriomanik või ühistu kaitstud,” sõnas Pottsepp.