
Kujutage ette Teise maailmasõja ajal Londonis eksiilis viibinud Prantsuse kindral Charles de Gaulle’i, kes juhib oma Vaba Prantsusmaa valitsust pilve logides.
Eesti ametnikud valmistuvad just selliseks stsenaariumiks uue strateegiaga viimsepäeva vastupidavuse suurendamiseks – hukukindlus –, mis võimaldaks valitsuse digitaalseid teenuseid täielikult hallata välismaalt, kui riigi territoorium on okupeeritud välisvaenlase poolt, vahendab Politico.
1,3 miljoni elanikuga Balti riik, millel on Venemaaga 294 kilomeetri pikkune piir, kardab, et see on peamine sihtmärk, kui Moskva peaks tungima Euroopa Liidu riiki. Julgeolekuteenistused on juba hoiatanud, et Venemaa peab Euroopa vastu hübriidsõda, ja Eesti on süüdistanud Moskvat kõiges alates küberrünnakutest ja süütamisplaanidest kuni merealuste andmesidekaablite katkemisteni.
Nüüd valmistub Eesti viima oma avalikud teenused pilve – olukorras, kus „andmekeskused on hävitatud või vaenlane on riigi territooriumil ja me ei saa enam tegutseda,” selgitas uue strateegia üks autoreid ning endine justiits- ja digiministeeriumi digitaristu ja küberturvalisuse asekantsler Tõnu Grünberg.
Eestil on juba olemas andmete varukoopia Luksemburgis asuvas „digitaalses saatkonnas” – sisuliselt koopia riigi toimimiseks vajalikust „plaanist”, mis sisaldab kõike alates kodanike registritest ja kinnistusraamatutest kuni õigusaktideni.
„Soovime olla tõeliselt kättesaadavad veebis, juhtugu mis tahes,” ütles Grünberg. „Kõik kriitilised teenused peavad jääma veebi… Kõik peab toimima.”
Eesti valitsus arendab turvalisi rakendusi nii pilveteenuse pakkujate (nagu Microsoft Azure ja Amazon Web Services) platvormidel kui ka riiklikus pilveplatvormis. Riik edastab süsteemi oma digitaalsesse saatkonda ja teistesse paikadesse Euroopas, rääkis Grünberg, kes asus sel kuul tööle tehnoloogia- ja taristuettevõtte Levira tegevjuhina.
Justiits- ja digiministeeriumi IT-arhitektuuri ja taristu nõunik Allan Allmere märkis väljaandele Politico, et Eesti eesmärk on minimeerida halvima stsenaariumi mõju.
„Ideaalis soovime luua süsteeme, mis peavad vastu igale võimalikule kriisile, kuid tegelikkuses ei suuda ükski riik kõiki riske ette näha ega kõrvaldada,” sõnas ta. „Kõige äärmuslikumate stsenaariumide puhul peame säilitama usaldusväärse vundamendi, millele toetudes saaks Eesti digiriigi uuesti üles ehitada.”
Digitaalteenuseid ähvardav oht on eestlastele olnud selge juba 2007. aastast, mil riiki tabas 22 päeva kestnud küberrünnakute laine, mis halvendas suure osa äri- ja riigiteenuste toimimist. Hiljem omistasid riigiasutused rünnakud Venemaale.
See vahejuhtum oli mitmes mõttes esimene suuremahuline tänapäevane küberrünnak, mis oli suunatud riigi vastu. See ajendas Eestit kogu oma digitaalset taristut põhjalikult uuendama, muutes Eesti riigiks, mida mõned peavad maailma kõige digitaalsemaks.
„Nad on võtnud riigiteenuste digiteerimisel äärmiselt edumeelse hoiaku,” sõnas Londonis asuva mõttekoja Royal United Services Institute (RUSI) vanemteadur Joseph Jarnecki.
Allmere sõnul on kriisiolukordadeks kavandamise eesmärk tagada, et „me ei peaks kunagi uuesti nullist alustama”.
Hiljutised rünnakud Venemaa andmekeskustele rõhutasid, kui kriitiliseks on digitaalsed teenused muutunud sõjas olevate riikide jaoks. Ukraina ründas eelmisel kuul kolme Venemaa teenusepakkuja Yandexi andmekeskust, näidates, kuidas arvutusvõimsuse ründamine on muutunud sarnaseks elektrijaama ründamisega, mis annab elektrit, kütet ja kütust, millest sõjavägi ja tsiviilisikud sõltuvad.
Eesti riiklik viimsepäeva vastupidavuse plaan on tähelepanuväärne näide sellest, kuidas riigid püüavad oma kodanikke ja teenuseid nende riskide eest mujale viimise abil kaitsta. Kuni viimase ajani keskendus digitaalse turvalisuse arutelu pigem kontrolli hoidmisele kodu lähedal, salvestades andmeid kohapeal ning ehitades tehnoloogiaid ja andmekeskusi riigi territooriumile.
Nüüd vaatavad riigid – eriti need, mis seisavad silmitsi suurenenud konfliktiriskiga – oma poliitika üle, püüdes hajutada riske ka digitaalse taristu puhul.
Neljapäeval teatasid Ühendkuningriik ja Norra, et kaaluvad võimalusi teineteise turvaliste andmete majutamiseks, luues selleks nn andmesaatkonnad.
Ka Eesti panustab julgeoleku ja vastupidavuse tagamiseks „partnerlustesse ja liitudesse turvaliste kolmandate riikidega”, selle asemel et lähtuda põhimõttest, et „oleme kõige suveräänsemad ja vastupidavamad siis, kui kõik on füüsiliselt meie kontrolli all ja meie territooriumil”, sõnas Jarnecki.
Eelmisel nädalal olnud Microsofti tõrge, mis mõjutas ettevõtteid ja riike üle kogu maailma, näitas taas, kui oluline on, et riigid mitmekesistaksid pilveteenuste ja digitaalteenuste pakkujaid. See on vajalik juhuks, kui peamised teenusepakkujad langevad küberrünnakute, häirete või tehniliste rikete ohvriks.
Eesti ametnik Allmere, kes vastutab riigi kriisikindluse kava eest, märkis, et riik valmistub juba järgmiseks väljakutseks. „Esimene küsimus oli, kuidas tagada, et Eesti riigi andmed ei kaoks,” ütles ta, viidates olemasolevale andmesaatkonnale Luksemburgis, mis toimib varukoopiana. „Järgmine väljakutse on tagada, et riik saaks kriisi ajal nende andmete toel oma tegevust jätkata,” selgitas ta.
Eesti siinkohal ei peatu. „Peame samuti tagama, et need andmed oleksid arusaadavad ja kasutatavad ka aastakümnete pärast,” lisas Allmere.