Eesti teatas täna, et sulgeb kõik piiripunktid Venemaa-piiril. Otsus piir sulgeda järgneb ööl vastu eilset laupäeva 14. novembrit toimunud süütamiskatsele ühe Tallinna lähedal asuva kaitsetööstusettevõtte territooriumil.

Selles teos osalemises kahtlustatuna on kinni peetud kaheksa Lätis elavat isikut. Eesti välisminister Margus Tsahkna sõnul on olemas „selged tõendid” Venemaa sõjaväeluure seotusest selle sabotaažiaktiga.

Ida-Soome Ülikooli multidistsiplinaarsete piiriuuringute professor Jussi P. Laine nendib intervjuus MTV uudistele, et kuigi piiri sulgemine saadab Venemaale kahtlemata õige sõnumi, ei kõrvalda see siiski olemasolevaid riskitegureid.

„Piiri sulgemine on iseenesest üsna ebapiisav vastus sedalaadi väljakutsetele – või tegelikult mistahes muudele väljakutsetele –, mis lähtuvad Venemaa suunalt,” sõnas ta.

Laine märgib, et hiljutise juhtumi puhul Eestis olid kahtlusalused toimepanijad suure tõenäosusega juba riigis sees.

Laine sõnul on Venemaa juba mõnda aega püüdnud värvata agente Euroopa riikide seest. „Inimesed, kes on valmis toime panema selliseid tegusid – olgu väiksemas või suuremas mastaabis –, mille eesmärk on hävingu külvamine. Selles mõttes ei piisa piiri sulgemisest,” märkis ta. „Teatud mõttes ei saa eeldada, et see oht kaob iseenesest ainuüksi piiri sulgemisega.”

Laine tõdeb, et teatud mõttes on lohutav mõelda, et oht on alati väline ning et piir loob käegakatsutavalt turvalise siseruumi. Siiski märgib ta, et maailm nii ei toimi.

„Olgu jutt Soomest või Eestist – piiri võib ju sulgeda ja ehitada tara, mis ulatub kasvõi taevani, kuid see ei tähenda, et ohud automaatselt kaovad,” märkis ta.

Laine hinnangul tuleks lisaks piiri sulgemisele leida ka muid lahendusi.

Laine ei usu, et Venemaa reageerib piiri sulgemisele teravalt. „Riikidevahelised suhted on niigi väga nõrgad. Minu arvates ei muuda see olukorda kuigi palju.”

Loe allikast edasi