“Kui Venemaa jätkab Eestis hübriidoperatsioone ja me teame, et Vene eriteenistused kasutavad piiriületust inimeste mõjutamiseks, peame olema valmis oma riske vähendama. Piiri sulgemine vähendaks ohtu Eesti inimestele ja saadaks selge sõnumi, et Eesti kaitsetööstuse ja kaitsevõime ründamine ei ole vastuvõetav,” ütles Michal.

Siseminister Igor Taro ütles, et valitsus arutab tuleval nädalal kõigi Eesti-Vene maanteepiiripunktide sulgemist detsembri algusest.

“Eesti on juba märkimisväärselt piiranud Venemaa suunalist ja sealt tulevat liiklust meie piiripunktides, hoiatades iga kord, et edasine eskalatsioon võib päädida liikluse täieliku sulgemisega. Nüüd on see hetk käes – peaministriga peetud arutelu tulemusel teen valitsusele ettepaneku alates detsembri algusest sulgeda nii jalakäijate kui sõidukite liikluseks kõik Eesti-Vene maanteepiiripunktid,” lausus Taro.

Valitsus arutab algava nädala lõpus, kas see otsus saab olema tähtajaline või tähtajatu, lisas Taro.

Lähima kahe nädala jooksul on Venemaale läinud Eesti elanikel võimalik koju tagasi pöörduda. Samuti saavad selle ajaga tagasi pöörduda teisele poole piiri suundunud kaubaautode juhid.

“Sealt edasi võib kodutee kujuneda pikaks ja keeruliseks. Selle sammuga maandame täiendavalt julgeoleku- ja sanktsioonide rikkumisega seotud riske ning anname agressorriigile sõnumi, et vaenulikul tegevusel on nii tagajärg kui ka hind,” ütles Taro.

Välisminister Margus Tsahkna kinnitas, et valitsus plaanib alates 1. detsembrist sulgeda Eesti-Venemaa maanteepiiripunktid vastuseks Venemaa sõjaväeluure GRU tellitud sabotaažikatsele Eesti sõjatööstusettevõtte Threod Systemsi vastu.

“Piiripunktide sulgemine vähendab Venemaa võimalusi tegutseda Eesti vastu ning aitab maandada ka sanktsioonidest kõrvalehoidmisega seotud riske. Tegemist on selge sammuga Eesti julgeoleku tugevdamiseks ja Venemaa mõjutusvõimaluste piiramiseks,” lisas Tsahkna.

Välisminister märkis, et on Eesti-Venemaa piiri sulgemise teemal olnud ühenduses ka Leedu, Läti ja Soome kolleegidega.

 Tsahkna sõnul arutab ta Venemaa täiendavat survestamist esmaspäeval ka Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Brüsselis. “Kuni Venemaa jätkab agressioonisõda Ukraina vastu ja ohustab Euroopa julgeolekut, peame suurendama survet kõigil rinnetel. See tähendab karmimaid sanktsioone, rangemat viisapoliitikat ning täiendavaid samme, mis piiravad Venemaa võimet oma eesmärke ellu viia,” ütles ta.

Peaminister on kutsunud reedeks kokku valitsuse julgeolekukabineti, et saada ülevaade viimasest juhtumist, Venemaalt lähtuvast sabotaažiohust ja arutada edasisi samme.

Peaministri sõnul on Eesti kaitsetööstusettevõtteid nii enne kui ka pärast Milremi vastu suunatud Venemaa eriteenistuste sabotaažiakti ohust teavitatud ja neile on antud soovitusi turvalisuse tugevdamiseks. Threod Systems järgis neid soovitusi.

Laupäeva öösel püüti rünnata Threod Systemsi hoonet Viimsis, et tekitada plahvatus ja hoone süüdata. Inimesed ega ettevõtte tootmis- ja tarnevõimekus kahjustada ei saanud. Kaitsepolitseiamet ja politsei- ja piirivalveamet pidasid kinni kaheksa kahtlusalust. Prokuratuur on esitanud kohtule taotluse viie kahtlustatava vahistamiseks.

Kaitsepolitseiameti hinnangul pandi Threod Systemsi vastu suunatud rünnakukatse toime Venemaa sõjaväeluure GRU tellimusel. Kahtlusalused on Läti elanikud ja uurimisel tehakse tihedat koostööd Läti julgeolekuasutuse VDD ja Läti prokuratuuriga.

Viimasest ajast on hulgaliselt näiteid, et kaitsetööstusettevõtted ja Ukraina toetamisega seotud organisatsioonid on Venemaa eriteenistuste kõrgendatud tähelepanu all, märkis valitsuse pressiteenistus. Septembris teatas kaitsepolitseiamet, et augustis Milrem Roboticsi vastu toime pandud süütamine oli Venemaa eriteenistuste tellitud sabotaažiakt.

“Venemaa eesmärk on panna meid kartma ja kõhklema ning vähendada meie toetust Ukrainale. Eesti vastus on vastupidine. Tugevdame oma julgeolekut, teeme veel tihedamat koostööd ettevõtete ja liitlastega, suurendame survet Venemaale ning jätkame Ukraina toetamist,” ütles Michal.

“Eesti on turvaline ja kaitstud. Eesti riigi asutused on valvsad ja meie inimesed ning ettevõtted oskavad tegutseda. Me ei lase end hirmutada,” ütles Michal.