Venemaa on öelnud, et Suurbritannia peab lõpetama tuumarelvade kasutamise oma Euroopa liitlaste kaitsmiseks, kui ta soovib Ukrainas rahu.

Ettepanek on Venemaa läbirääkijate koostatud nõuete nimekirjas läbirääkimisteks pikaajalise sõja lõpetamiseks, vahendab Telegraph.

Moskva poliitikadokument kutsub NATO-t üles oma väed Ida-Euroopast ja Balti riikidest välja viima, Soome alliansist välja viima ning lubama mitte saata vägesid Ukrainasse enne, kui Vladimir Putin kaalub relvarahu.

Dokumendi eesmärk on lõpetada „igasuguste Lääne relvade ja sõjavarustuse ning toodete tarnimine Ukrainale”, blokeerides samal ajal sõjast räsitud riigi liitumist NATO-ga.

Pärast sõda jätaks Venemaa endale Ukraina alad, mida ta on okupeerinud, saades sellega kontrolli riigi suurte piirkondade üle.

Vastuutasuks võiks Moskva anda nõusoleku Kiievi liitumiseks EL-iga, tingimusel et Ukraina jääb välja liidu ühisest kaitsepoliitikast.

Dokumendist, mis on dateeritud 10. novembriga, kirjutas esimesena Saksa ajaleht Bild – väljaanne, mis kuulub sarnaselt Telegraphiga Axel Springeri võrgustikku Global Reporters.

See on taaskordne viide kaugeleulatuvatele nõudmistele, mille Venemaa president esitas 2021. aasta lõpus – nõudes NATO tegevuse piiramist kogu Euroopas –, kaks kuud enne sissetungi Ukrainasse.

Putin soovib, et Lääne väed ja relvastus taandataks NATO piiride taha, nagu need olid 1997. aastal, enne alliansi laienemist itta endise Nõukogude Liidu riikidesse.

Ta on nõustunud taastama vahetud rahuläbirääkimised USA, Ukraina ja Euroopa ametnikega, seades tingimuseks, et arutusele tuleb ka uus „julgeolekuarhitektuur” Euroopa mandri jaoks.

10. novembri dokument kujutab endast Putini lähtepositsiooni võimalikeks tulevasteks läbirääkimisteks, mida vahendavad Donald Trumpi rahuemissarid Jared Kushner ja Steve Witkoff.

NATO 32 liitlast ja Ukraina lükkavad paljud tema tingimused kiiresti tagasi. Suurbritannia lükkab tõenäoliselt tagasi nõudmise mitte laiendada oma tuumarelva oma liitlaste kohale.

Suurbritannia on ainus Euroopa riik, kes pühendab oma allveelaevadel baseeruva tuumarelva NATO laiemale kaitsele.

Neljapäeval, pärast kohtumist Euroopa juhtidega Dublinis, ütles Briti peaminister Andy Burnham ajakirjanikele, et mandri julgeolek ei ole Venemaaga läbirääkimiste teema.

Peaminister ütles: „On väga tugev tunne, et Venemaa nõuab Euroopa julgeolekuarhitektuuri või Euroopa julgeolekukorralduse küsimuse lisamist nendesse läbirääkimistesse.”

Soome, mis loobus aastakümneid kestnud sõjalisest neutraalsusest ja liitus vastusena Venemaa sissetungile Ukrainasse NATO-ga, on kategooriliselt välistanud oma liikmesuse üle läbirääkimiste pidamise.

Soome kaitseminister Antti Häkkänen sõnas: „Sellised küsimused ei ole mitte mingil juhul läbirääkimiste teema. Venemaa teab seda. Ainuüksi sellise asja välja pakkumine on täiesti ennekuulmatu.”

Eesti välisminister Margus Tsahkna kirjutas veebis: „Euroopa julgeoleku üle otsustavad eurooplased. Ei Eesti ega Euroopa aruta Putiniga kunagi Soome NATO-liikmesust ega ühtegi teist suveräänset julgeolekuotsust.”

Reedel otsustasid EL-i liidrid, et Ukraina ja Venemaa vahelistel võimalikel rahuläbirääkimistel esindavad neid Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia ja Poola ametnikud, samuti EL-i ja NATO esindajad.

Arvatakse, et Putin on nõustunud lubama Euroopa esindajatel läbirääkimistega liituda; Ameerika vahendajad peavad seda konflikti lõpetamise võtmeks.

Lisaks on Kushner ja Witkoff teinud ettepaneku kompromissiks, mille kohaselt Ukraina liituks NATO-ga vastutasuks selle eest, et loovutab Venemaale Donbassi idapoolsed piirkonnad.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnas, et kaaluks seda ideed, kui Ameerika pool selle esitaks ning kui seda toetaksid NATO Euroopa liitlased ja Kanada.

Ta ütles ajakirjanikele: „Kui Ameerika pool koos teiste NATO partneritega meile just seda kinnitab, siis küsin Ukraina ühiskonnalt, mida nad sellest arvavad: kas võtame selle vastu või mitte?”

Kiiev on varem palunud võimalust liituda NATO-ga ja alluda alliansi 5. artikli kollektiivkaitseklauslile pärast sõja lõppu Venemaaga, et kaitsta end tulevase sissetungi eest.

USA ja Saksamaa on aga blokeerinud igasugused tõsised arutelud Ukraina alliansiga liitumise üle, kartes, et see võib tõmmata NATO konflikti Venemaaga.

Venemaa hoiab praegu enda kontrolli all umbes 80 protsenti Ukraina idapoolsest Donbassi piirkonnast – Donetski ja Luhanski oblasti aladest.

Putin on öelnud, et ei lõpeta sõjategevust enne, kui Venemaale antakse üle ülejäänud alad, mida tema väed pole suutnud sõjalisel teel vallutada.

Need alad hõlmavad Ukraina niinimetatud kindlustusvööd – riigi peamist kaitseliini, mis tõkestab ulatuslikke rünnakuid Kiievi suunal.

Zelenski sõnas, et kui kõne alla tuleks kompromiss, mille puhul loobutaks territooriumist vastutasuks NATO liikmesuse eest, peaks ta selle küsimuse esitama Ukraina rahvale, lisades, et ta ei saa sellist otsust ise langetada.

„Presidendina astun ma avalikkusega avatud dialoogi ja ütlen: „Vaadake, selline on meie praegune seis, nii on kõik meie partnerid koondunud ja nii näevad nemad edasist arengut”,” sõnas ta.

Venemaa on aga pikka aega rõhutanud, et Ukraina ei tohi NATO-ga liituda.

Loe allikast edasi