„Mehe enda teha on väga palju selles, kas tema meessuguhormoonide tase püsib heal tasemel või mitte,“ rõhutas Kristjan Pomm neljapäeval toimunud meeste tervise konverentsil „Kuidas ravida täiesti tervet meest?“.

Tema sõnul võib ülekaal käivitada nõiaringi: kehakaalu kasvades väheneb liikumisaktiivsus, tekivad liigeseprobleemid ja unehäired ning halveneb hormonaalne tasakaal. Lisaks suureneb rasvkoes naissuguhormoonide tootmine, mis mõjutab omakorda meessuguhormoonide taset.

Testosteroonipuudus võib väljenduda seksuaaliha vähenemises, pidevas väsimuses, ärrituvuses, algatusvõime kadumises ja meeleolu languses. Osa neist sümptomitest sarnaneb depressiooni tunnustega, mistõttu tuleb arsti sõnul välja selgitada, kas probleem peitub psüühikas, hormonaalsetes muutustes või mõlemas.

Kas antidepressandid või hormoonravi?

„Meestearstina näen, et madala testosteroonitasemega mehed kaebavad sageli väsimust, elurõõmu kadumist ja soovimatust midagi ette võtta. Arsti jaoks on küsimus, kas ravida depressiooni antidepressantidega või uurida ka mehe hormonaalset seisundit,“ selgitas Pomm.

Rasvunud meeste osakaal on viimase paarikümne aastaga maailmas peaaegu kolmekordistunud. Üle maailma on rasvunud enam kui miljard inimest ning ülekaalulisi kokku ligikaudu kolm miljardit. Ka Eestis on meeste kehakaal aastakümnetega märgatavalt kasvanud: üle 60 protsendi Eesti meestest on ülekaalulised või rasvunud. Eriti murettekitavaks peab Pomm rasvumise sagenemist noorte meeste seas.

Meeste testosteroonitase hakkab keskmiselt alates 40. eluaastast langema ligikaudu ühe protsendi võrra aastas. See ei tähenda aga, et vananemisega peaks paratamatult kaasnema hormoonipuudus. Pomm tõi oma praktikast näiteks 61-aastase normaalkaalus mehe, kelle testosteroonitase oli võrreldav noore täiskasvanud mehe omaga.