Tegemist oli teise suuremahulise avaliku vastuseisuga Vietnamis toimuvale. Esimene, täpselt kuu aega varem toimunu, toimus kuu aega varem, kuid novembri keskel toimunu oli esimene üleriigiline väljaastumine. Erinevatel allikatel osales protestis 250 000-500 000 inimest.

Muuhulgas oli Valge Maja ees 40 000 protesteerijat. President Nixon tunnistas hiljem, et see protest oli esimene kord, mil ta mõistis, et sõjale on olemas arvestatav vastuseis. Ometigi ei olnud see ka tema jaoks piisav, et sõja osas suunda muuta.

15. novembri sündmused Eestis:

1874 – Narvas alustas tegevust laulu- ja mänguselts Ilmarine.

1880 – asutati Vene Tehnika Seltsi Eestimaa osakond.

1928 – Tallinna-Haapsalu rahukogu mõistis Madis Jaaksoni, Alfred Gnadebergi ja Gustav Linquisti Harju Panga süüasjas pooleteiseks aastaks vangiroodu õiguste kaotamisega.

1932 – arreteeriti Pajusi vallavanem Aadu Lippur.

1933 – Tallinnas avati Õhu- ja Gaasikaitse Liidu lennukitehas.

1939 – Tallinnas avati Tuletõrjekool.

1939 – siseminister August Jürima resolutsiooniga suleti 404 ühingut.

1944 – taas algas õppetöö Eesti NSV kõrgkoolides.

1964 – sündis korvpallur Tiit Sokk.

1986 – Eesti Televisiooni eetris oli Rein Järliku juhitud saatesarja „Viiekümnendad“ esimene saade (sarjas räägiti esimest korda avalikult massiküüditamisest, sarja viimane saade oli eetris 20.04.91).

1994 – Eesti Autoregistrikeskus andis välja esimesed Euroopa liikluskonventsiooni nõuetele vastavad nn. plastist juhiload, mis kehtisid kümme aastat.

2000 – Järvamaal avati 20 miljonit krooni maksma läinud Väätsa prügila, mis oli tollal esimene täielikult euronõuetele vastav tavajäätmete prügikoht Eestis.

2002 – Avati Tartu vangla, mille rajamine läks maksma 423 miljonit krooni (esimesed vangid toodi kinnipidamisasutusse juba 16.10.02).

2009 – Karistusseadustikus hakkas kehtima identiteedivarguse paragrahv ehk võõraste andmetega esinemine muutus kriminaalkorras karistatavaks.

2024 – Hea Sõna auhinna laureaadiks sai Kuku Raadio saatejuht Timo Tarve.

Ja maailmas:

655 – Winwaedi lahingus langes Mercia paganakuningas Penda.

1533 – hispaanlased vallutasid Cuzco.

1630 – suri saksa astronoom Johannes Kepler

1738 – sündis saksa-inglise astronoom ja optik William Herschel, kes avastas hiljem ka Uraani

1854 – Ferdinand de Lesseps sai Suessi kanali kontsessiooni.

1889 – Brasiilia kuulutati vabariigiks.

1891 – sündis saksa sõjaväelane Erwin Rommel

1923 – hüperinflatsioon Saksamaal: 1 USA dollar maksis 4 200 000 000 000 (4,2 triljonit) marka.

1938 – Tšehhoslovakkias loodi komisjon rahvusliku katastroofi uurimiseks.

1955 – Jaapanis asutati Liberaaldemokraatlik Partei.

1969 – Washingtonis protesteeris veerand miljonit inimest Vietnami sõja vastu.

1982 – Moskvas toimusid Leonid Brežnevi matused.

1988 – Kuulutati välja Palestiina araablaste riik.

2012 – Hiina Rahvavabariigi president ja Hiina Kommunistliku Partei peasekretär Hu Jintao pani maha partei peasekretäri ameti ja uueks parteijuhiks sai Xi Jinping (Xi Jinping sai 14.03.13 Hu Jintao asemel ka suurriigi presidendiks).

2022 – ÜRO hinnangul ületas maailma rahvaarv 8 miljardi piiri, sümboolselt oli kaheksas miljardes laps Filipiinide pealinnas Manilas sündinud tüdruk Vinice Mabansag.