Meeste tervise konverentsil esinenud Toomas Toomsoo sõnul räägitakse aju tervise hoidmisel palju vererõhust, liikumisest, toitumisest ja suitsetamisest, kuid kuulmise tähtsus jääb sageli tagaplaanile. Ometi võib kuulmislangus suurendada dementsuse tekkeriski. Seetõttu tuleks kuulmise kaitsmisega alustada juba noores eas, vältides muu hulgas liiga valju muusika kuulamist kõrvaklappidest.

Professor soovitas järgida niinimetatud 60/60-reeglit: kõrvaklappidega muusikat kuulates ei tohiks helitugevus ületada 60 protsenti maksimumist ning järjest ei tohiks muusikat kuulata kauem kui 60 minutit.

Toomsoo sõnul ei peaks aju tervise hoidmise eesmärk olema üksnes võimalikult pikk elu, vaid eelkõige võimalikult paljude tervena elatud aastate saavutamine. „On suur vahe, kas inimene jääb dementseks 65- või 85-aastaselt,“ rõhutas ta.

Üksildus võib tervisele rängalt mõjuda

Meeste tervisekäitumisest rääkides tõdes Toomsoo, et mehed peavad sageli sümptomite puudumist hea tervise tõendiks. Noor mees arvab, et temaga ei juhtu midagi, keskeas kinnitab endale, et kui sümptomeid pole, on kõik korras. Vanemas eas võib aga abi otsimist takistada veendumus, et tõeline mees peab ise hakkama saama.

„Eesti mees kardab arsti ja töölt puudumist,“ märkis Toomsoo. Tema sõnul jõuavad mehed arsti juurde sageli alles siis, kui terviseprobleemid hakkavad segama töövõimet või seksuaalelu või põhjustavad valu.

Olulise terviseriskina tõi professor esile ka üksilduse, mis võib mehi eriti valusalt tabada pärast pensionile jäämist või lähedase kaotust. Kuna mehed loovad ja hoiavad sõprussuhteid sageli ühise tegevuse kaudu, on oluline säilitada hobid, sõprussuhted ja eesmärgid ka vanemas eas.

„Mehel peab olema eesmärk, mille poole püüelda, ja sõbrad, kellega koos midagi teha,“ ütles Toomsoo. Ta viitas pikaajalistele uuringutele, mille järgi ennustavad head inimsuhted inimese tervist vanemas eas paremini kui mitmed tavapärased tervisenäitajad.