Põhikooli lõpueksam tundub paljude õpilaste jaoks veel mägede taga ja aega valmistumiseks justkui on. Elu aga näitab, et eksami lähenedes hakkavad nii mõnedki pered mõtlema, kas laps vajaks matemaatikas koguni eraõpetaja abi. Vanema soov oma last aidata on mõistetav ja eksamiks valmistumisel võib eraõpetajast olla kasu, kuid vajadus lisatoe järele ei teki üleöö. Seetõttu võiks lapsevanema jaoks olla kõige olulisem küsimus, kuidas märgata õpiraskusi ajal, mil nende kõrvaldamiseks on veel aega.

Septembris koolides alanud iga-aastased tasemetööd aitavad õpiraskusi märgata juba varases kooliastmes. 4. klassis tehtava I kooliastme tasemetöö tulemused on tugevalt seotud nii II kooliastme tasemetöö kui ka põhikooli lõpueksami tulemustega. See tähendab, et juba I kooliastme tasemetöö tulemuste alusel on võimalik teataval määral ennustada, milliseid õpitulemusi saavutatakse põhikooli lõpus.

Samas ei tähenda see, et 4. klassi tasemetöö määraks lapse põhikooli lõpueksami tulemuse. Tasemetöö väärtus seisneb eelkõige selles, et teadmiste ja oskuste puudujääke on võimalik märgata ajal, mil nende tasandamiseks on veel piisavalt aega.

I kooliastme tasemetöös on kõige olulisemad kaks oskust: arvutamisoskus ning ülesande tekstist arusaamine. Kui need teadmised jäävad esimestel kooliaastatel nõrgaks, on hiljem raskusi ka uute teemade omandamisega. 7. klassis muutub oluliseks see, kas laps suudab ise välja mõelda, kuidas ülesannet lahendada.

II kooliastme tasemetöö tulemus on omakorda tugevalt seotud põhikooli lõpueksami tulemusega, viidates sellele, et ülesande teksti mõistmine, mõtestatud seoste loomine ning õige lahendusstrateegia valik ja rakendamine on eksami edukaks soorituseks kriitilise tähtsusega ning nende oskuste omandamine algab juba I kooliastmes.

Oluline ei ole tulemus, vaid tagasiside analüüsimine

Lapsevanema jaoks ei peaks olema tasemetöö järel kõige tähtsam küsimus, mitu protsenti tema laps sai, vaid mida ta oskab hästi, milles on tal raskusi ja mida selle teadmisega peale hakata.

Kui tagasiside näitab mõnes valdkonnas nõrkust, tasub sellest rääkida lapse ja õpetajaga. Kas probleem on mõne konkreetse teadmise puudumises? Kas raskusi valmistab ülesande teksti mõistmine? Kas laps oskab arvutada, kuid ei suuda valida sobivat lahendusviisi? Selline täpsustus aitab otsustada, millist tuge laps tegelikult vajab.

Seejärel on võimalik õpilünki igapäevase õppimise abil parandada. Näiteks harjutada keerulisemaid teemasid, kasutada aineõpetaja konsultatsioone, muuta õppimisvõtteid või kaasata vajaduse korral ka eraõpetaja. Ka eraõpetaja saab last paremini aidata siis, kui ta teab, milles täpselt raskus seisneb.

Oluline on, et tasemetööks valmistumine ei tähendaks järjekordset lühikest “eksamikampaaniat”. Tasemetöö väärtus kaob, kui eesmärk on pelgalt võimalikult kõrge tulemuse treenimine. Eesmärk peaks olema õppida koolitee jooksul järjepidevalt ning kasutada tasemetööd kontrollpunktina, mis näitab, kas teadmiste vundament on piisavalt tugev järgmise etapi jaoks.

Tasemetöö kehvem tulemus ei ole läbikukkumine ega ettekuulutus, et põhikooli lõpueksam läheb halvasti. See on varajane signaal, mille väärtus sõltub sellest, mida saadud teadmisega edasi tehakse.

Eraõpetajast on kasu siis, kui õpilüngad ei ole märkimisväärsed

Eraõpetajate kasutamist vaadeldi põhjalikumalt 2026. aasta matemaatika e-katseeksamite tulemuste analüüsi käigus.

Küsimustikust ilmnes, et ligikaudu veerand e-katseeksami sooritanud õpilastest on põhikooli jooksul kasutanud matemaatikas eraõpetajat. See on kooskõlas Arenguseire Keskuse raportiga¹ , mille kohaselt on 28% lapsevanematest kasutanud oma lapse toetamiseks eraõpetaja abi, eelkõige matemaatika õppimisel III kooliastmes. See on ka ootuspärane, sest põhikooli lõpueksam on esimene kõrge panusega test matemaatikas, millest võib sõltuda edasine õpiteekond.

Eelkõige kasutatakse eraõpetaja abi kontrolltöödeks ja eksamiks ettevalmistumisel (58%). Ligi kolmandik eraõpetajat kasutanud õpilastest vajab aga abi märgatavate õpilünkade tasandamiseks, mitte lihtsalt mõne üksiku teema kinnistamiseks enne eksamit.

Vajadus lisatoe järele ei ilmne üleöö: õpilünkade tasandamiseks eraõpetajat kasutanud õpilaste tulemused on eakaaslastega võrreldes madalamad kogu põhikooli vältel. Sealjuures ilmneb vahe juba I kooliastmes, kui tasemetöös saavutatakse keskmiselt 6 protsendipunkti võrra madalamaid tulemusi, võrreldes nendega, kes pole eraõpetajat kasutanud. Selline vahe kasvab ajas, mis viib selleni, et põhikooli lõpueksami tulemus on õpilünkade tasandajatel keskmiselt 14 protsendipunkti madalam.

Kui aga eraõpetajat kasutatakse üksnes eksamiks valmistumisel, ei ole põhikooli lõpueksamite tulemustes suurt erisust. Viimane viitab sellele, et eraõpetajast võib eksamiteks valmistumisel olla kasu eelkõige siis, kui õpilüngad ei ole märkimisväärsed. Kui aga puudujäägid teadmistes ületavad teatud taset, ei pruugi õpilane isegi eraõpetaja abiga neid tasandada.

Küsimus ei ole selles, kas eraõpetaja on hea või halb lahendus. Eraõpetaja võib olla lapsele vajalik tugi, kuid ka parim eraõpetaja ei saa mõne eksamieelse kuuga asendada aastate jooksul tegemata jäänud tööd. Mida varem õpilünki märgatakse, seda rohkem on lapsel, vanemal ja õpetajal võimalusi nendega rahulikult ja järjepidevalt tegeleda.

Erinevate ainevaldkondade tasemetööd toimuvad Eksamite Infosüsteemis (EIS) e-testidena sügisel ja kevadel. 2025/26. õppeaastal tehti 4., 7. ja 10. klassides erinevate ainevaldkondade tasemetöid üle 80 000 korra. Matemaatika tasemetöös on arvutihinnatavad ülesanded, mistõttu saavad õpilased automaatse tagasiside kohe pärast töö lõpetamist.

¹ Kindsiko, E. (2025). Eraõpetajate abi kasutamine Eestis. Arenguseire Keskus