Arhiivid ja toonane ajakirjandus annavad toimunust üsna täpse pildi. Nimelt oli öisest viinavõtust hommikuni purjus olnud seto noormees Aleksander Terešihhin võtnud pähe, et peaks edasi napsitama, ning asus emalt selleks otstarbeks viinaraha nuiama.

Postimees kirjutab, kuidas ema olla vihaseks saanud ning keeldunud pojale napsitamiseks vajalikku ekvivalenti edastamast, mille peale vihastas omakorda poeg ning otsustas, et paslik oleks tuli otsa panna hoovipealsele kuurile. Mitte protesti märgiks, vaid seetõttu, et kuur oli kindlustatud 150 krooniga ning ta plaanis kindlustuselt hävinud kuuri eest raha saada.

1939. aastal oli Eestis töölise või ametniku keskmine kuupalk ligikaudu 70–100 krooni kuus, sõltuvalt ametist ja sektorist. Lihttöölised teenisid sageli vähem (u 40–60 kr), kõrgemad ametnikud ja spetsialistid rohkem. Aga majandusloolased kirjutavad, et 80-90 krooni kanti see jäi.

Postimees kirjutas järgmisel päeval pärast tulekahju, et kell 12 päeval põles Poska tänav 37 hoovil asunud kuur juba heleda leegiga. Paraku mängisid janusele noormehele ja lisaks ka paljudele asjasse üldse mitte puutuvatele elanikele vingerpussi palav ilm ning tugev tuul, mis tule kohe edasi viis. Enamik Petseri ehitistest olid puidust ja isegi kivimajadel pilpakatused, nii et pikemat aega püsinud kuivuse tõttu muutus kogu linn üheks suureks põrgutulemereks.

Postimees mainib: «Tules sai surma 2 inimest, haiglas rawimisel 8 isikut, ambulatoorset rawi anti 55 inimesele. Tules hukkus loomi ja suurel hulgal wallaswara.»

Hukkunute arv tõusis siiski kolmeni.

Ning edasi kirjeldatakse toimunut Postimehes alljärgnevalt: «See ulatuselt paisus suurimaks Eesti iseseiswuse-aastate jooksul. Ümmarguselt 4 tunni jooksul häwis tules 212 elumaja Petseri linnas ning 22 majapidamist wäljaspool linna Piire Petseri wallas. Peale elamute häwitas tuli rohkesti wallaswarasid ning leekidesse põles sisse 2 inimest. Raskemaid tulehaawu said kokku 8 inimest, kes wiibiwad rawimisel Petseri haiglas, ning ambulatoorset abi anti 55 isikule. Tule kustutamisest wõttis osa 16 tuletõrjeüksust kogu Lõuna-Eestist ümmarguselt 1666 mehega.»

Arhiivides märgitakse: tuleroaks läksid Petseri kesklinnas Petseri linnavalitsuse hoone, vallavalitsuse hoone, tuletõrje pritsihoone, Petseri Majaomanikkude Ühispank, Petserimaa Kaubanduse Ühispank, restoran Must Kass, suur Palladiumi kinohoone ja Alfred Meomutteli apteek.

Lisaks olid tules hotell, trükikoda, kõrts Kalev, mitu suurt kauplust, linna tapamaja ja riigi viinaladu. Koos linakontoriga sai tuleroaks 160 000 krooni väärtuses lina. Tuli jõudis ka linnalähedastesse küladesse, kus hävis 28 talumajapidamist.

Muide – napsuhimuline tulekahju algataja Terešihhin pandi vangi, aga peagi alanud Nõukogude okupatsioon «vabastas» viinaraha pärast kolmandiku Petserist maha põletanud mehe kui kodanluse ikke all vaevleva ohvri.