Tallinna Ülikooli vanemteadur Grete Arro sõnul on linnades küll mänguväljakud väikestele lastele ja tarbimiskohad täiskasvanutele, kuid noored jäävad justkui nähtamatuks. “Noored on nagu vahevorm, kes ei huvita kedagi,” kirjeldas ta Vikerraadio saates “Huvitaja”.

Tema hinnangul peaks linn enne ruumi planeerimist noortelt endilt küsima, millist keskkonda nad vajavad. Arro viitas uuringutele, mille järgi soovivad noored turvalisi ja meeldivaid kohti, kus saab lihtsalt koos olla, suhelda ja end väljendada ilma, et peaks pidevalt midagi ostma. “See ostu- ja tarbimissurve on tegelikult täiesti idiootlik,” ütles Arro. Tema sõnul puuduvad Tallinnas noortele mõeldud avalikud kohad, kus nad tunneksid, et neil on õigus olemas olla.

Tallinnal võiks Arro meelest olla laste ja noorte linnapea, sarnaselt kunagisele öölinnapeale. Tema sõnul peaks selline inimene tundma nii laste ja noorte arengut kui ka linnaruumi mõju inimesele ning aitama noorte vajadusi linnaplaneerimises paremini arvesse võtta. “Ta teeks päriselt valiidselt ja usaldusväärselt uuringuid laste ja noortega ning küsiks, mida te tahate,” kirjeldas Arro. Tema hinnangul ei tohiks noortele mõeldud ruumi kujundada täiskasvanute oletuste põhjal, vaid koos noortega endiga.

Halvasti planeeritud ruum võib Arro sõnul noori hoopis eemale tõrjuda. Ta tõi välja mõiste vaenulik arhitektuur, mis kirjeldab linnaruumi lahendusi, mis mõjuvad noortele tõrjuvalt või kontrollivalt. Tema sõnul vajavad noored samal ajal nii turvalisust kui ka võimalust iseseisvalt koos aega veeta. Oluline on hea nähtavus, valgustus, võimalus liikuda rühmas ning tunne, et noored on avalikku ruumi oodatud.

Arro tõi hea avaliku ruumi näitena esile Kõrgõzstani pealinna Biškeki, kus linn on täis suuri puid, laiu parke ja promenaade ning hulgaliselt avalikke pinksilaudu. Tema sõnul veedavad noored seal palju aega koos, mängivad pinksi või lihtsalt istuvad ja suhtlevad. “Sa näed, et linn on noori täis,” lausus ta. Arro sõnul näitab see, et ka üsna väheste vahenditega on võimalik luua avalikku ruumi, kus noortel on põhjust koos aega veeta.

Samamoodi tõi ta hea näitena välja Helsingi Oodi raamatukogu, kus noored saavad tasuta aega veeta, pille mängida, õmmelda või lihtsalt olla. “Kui luua hea avalik ruum, läheb see kohe täis,” ütles Arro. Tema hinnangul peaksid linnades olema noorteklubid ja poolavalikud ruumid igas asumis. Sellistes kohtades võiks olla nii sise- kui väliala, noorsootöötajad ning võimalus väikese tasu eest midagi osta, kuid peamine eesmärk oleks pakkuda kohta suhtlemiseks ja koos olemiseks.

Arro sõnul mõjutab noorte heaolu tugevalt ka linnaloodus. Puud, haljastus ja looduslik keskkond parandavad turvatunnet ning toetavad vaimset tervist. “Mida lopsakamalt on need alad looduslikud, aga samas mitte ohtlikud, seda kasulikum,” ütles ta.

Tema hinnangul peaksid linnajuhid lähtuma avaliku ruumi kujundamisel teadmistest ja uuringutest, mitte ainult majanduslikest kaalutlustest. Samuti kritiseeris ta autokeskset linnaruumi, mis tema sõnul vähendab turvalisust ja halvendab avaliku ruumi kvaliteeti.

Arro pakkus välja ka võimaluse kasutada linnale kuuluvaid pindu noorte endi juhitud kohvikute või kogunemiskohtade jaoks. “Linnal on ju pindasid küll,” ütles ta.