Justiitsministeeriumi andmetel andis kohus mullu 771 uut luba jälitustegevuseks ning seda 369 isiku suhtes. Ginteri sõnul varjatakse aga seda, kui palju individuaalsed telefoninumbreid kokku pealt kuulati.

“Praegu on Eestis on selline olukord, kus riik tegeleb meediakampaaniaga, mille eesmärk on veenda kõiki, et meid ei kuulata liiga palju pealt. Mingil põhjusel riik aga keeldub avaldamast seda, kui palju telefoninumbreid pealt kuulati,” ütles Ginter.

Probleem ei peitu advokaadi sõnul aga ainult selles, et andmeid täielikult ei avaldata, vaid ka asjaolus, et kas jälitustegevuse osas on toimunud piisav isikuandmete riive ning see tuleks pealtkuulatule avaldada, otsustab julgeolekuasutus ise.

“Politsei on kits kärneriks olukorras, kus nemad ise hindavad, kas sinu pealtkuulamine riivas privaatsust piisavalt, et sind teavitada. Kujuta ette, et kuulad oma elukaaslase juttu pealt ja ise otsustad, kas see oli nüüd piisavalt alatu,” lausus Ginter.

Aprillis tahtis Ginter kuulata salvestust pealtkuulamisest, kus enda kliendiga rääkis. Selleks pidi ta Tallinnast Pärnusse sõitma.

Kui süüdistatav tahab, et tema kaitsja salvestusega kodulinnast kaugemal tutvuks, peab ta lisaks kütuse hüvitamisele maksma kinni ka advokaadi tunnipalga. Ginteri puhul tähendas selline sõit kliendile umbes 800 euro suurust kulutust.

Advokaadi sõnul tal salvestustega Talinnas tutvuda ei lubatud. Põhjenduseks tõi politsei ja piirivalveamet (PPA), et juhtumiga tegelev uurija on Pärnus ning saab uurimise detaile seletada vaid seal. Kuna Ginter oli aga juhtumis vaid pealtkuulatava rollis ning teda milleski ei süüdistatud, ei saanud uurija talle uurimise üksikasju aga niikuinii avaldada.

“Tegelikult ei ole mingit põhjust lasta mul kuulata seda Pärnus. Pragmaatiline kaalutlus on, et mind mõnitatakse ja kliendile tehakse Pärnus käimine kalliks lootuses, et pealtkuulatud inimene ei lähe sinna kohale. Prokurör ei pea siis ka kohtus selle ebameeldiva tõendipakiga tegelema,” sõnas Ginter ning lisas, et riik teeb eraldi pingutuse, et inimesi ebaausalt süüdi mõista.

Ka politsei sooviks materjaliga tutvumist lihtsamaks muuta

Praeguse seadustiku järgi on isikul, keda jälitustegevus puudutab, materjaliga võimalik tutvuda ainult juhul, kui see ei riiva teiste inimeste eraelu, ei avalda riigisaladusi ega jälitustegevust läbiviinute isikuandmeid.

PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo politseikolonelleitnant Mehis Metsa sõnul tuleb materjalidega tutvumiseks politsei huviorbiiti sattunud inimesel uurimist läbiviivasse prefektuuri füüsiliselt kohale tulla.

“Kui menetlus on Lääne prefektuuri tööpiirkonnas, siis saab materjaliga tutvuda näiteks Pärnus, kui Ida prefektuuri piirkonnas, siis näiteks Jõhvis. Inimese taotlusel võib mõjuval põhjusel jälitustoiminguga tutvuda ka teises linnas politseimajas,” sõnas Mets.

Samas leidis Mets, et praegune dokumentidega tutvumise kord on ajale jalga jäänud ning seda tuleks muuta.

“Näeme kahte põhilist probleemi, milleks on politseinikele kaasnev ajakulu ja ebamugavus inimesele, kes on avaldanud soovi materjaliga tutvuda. Politseinikud viibivad alati materjaliga tutvumise kõrval, mis tähendab suurt ajakulu,” selgitas Mets.

PPA on ka siseministeeriumiga arutanud jälitusandmega tutvumise korra muutmist, ent lahenduseni pole seni jõutud.

“Kuigi digitaalne edastamine oleks kahtlemata kõige mugavam, siis praegusel hinnangul ei ole see võimalik, pidades silmas kolmandate isikute õigusi. Peame tagama, et tutvustamisega ei kaasne täiendavat riivet teiste inimeste õigustele, kes näiteks heli- või videosalvestusele on oma hääle või näoga jäänud,” lausus Tamm.

Järelevalvet jälitusasutuste tegevuse üle teostab riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon.

Justiitsministeerium avaldab oma veebilehel igal aastal jälitusasutustelt, prokuratuurilt ja kohtult saadud andmete alusel aruande, mis sisaldab alustatud jälitustoimikute liiki ja arvu ning jälitustoimingute lubade arvu.

ERR pöördus kommetaari saamiseks ka siseministeeriumi poole, kuid artikli ilmumise ajaks vastust ei saanud.