Sel nädalal toimunud julgeolekupoliitika tutvustusel jäi Riigikogus kõlama sõnum inimestele, et olge valmis vähemalt seitse päeva iseseisvalt hakkama saama. See on mõistlik soovitus. Aga sama ausalt tuleb rääkida ka sellest, kas valitsus ise on viimastel aastatel teinud kõik vajaliku, et meie kaitsevõime kasvaks piisavalt kiiresti.
EKRE eestvedamisel prooviti juba 2019. aastal rajada Eestile reaalsed õhutõrje- ja rannakaitsevõimekused. Toona kritiseerisid tänased võimuerakonna liikmed koos meedia ja “ekspertidega” neid samme järjekindlalt, pidasid liiga kalliks ning pidurdasid protsessi. Praeguseid hindu vaadates oleksid tollased tehingud olnud Eestile väga soodsad.
Tänaseks on Ukrainas käinud sõda juba neljandat aastat. Selle aja jooksul oleks Eesti pidanud tegema oma kaitsevõimes palju suurema arenguhüppe. Paraku on tehtud liiga vähe ja liiga aeglaselt.
Julgeolekut ei taga suured sõnad, pressikonverentsid ega pidev enesekiitus. Julgeoleku tagavad õigel ajal tehtud otsused, reaalsed investeeringud ja võime nähe probleeme ette ja võtta vastutus enne, mitte pärast kriisi süvenemist.
Lisaks on julgeoleku oluline osa ka tugev ja stabiilne majanduskeskkond, olukord, kus inimesed tulevad toime ja näevad, et riik seisab oma rahva eest, mitte ei lähe kergema vastupanu teed, lükates riigi toimetuleku probleeme maksutõusudega Eesti inimeste õlgadele.
Eestile on vaja valitsust, mis suhtub riigi juhtimisse kainelt, tõsiselt ja pika vaatega. Rahvusriigi esimene kohustus on kaitsta oma rahvast, mitte tegeleda aastaid õigustuste otsimisega, miks vajalikud otsused õigel ajal tegemata jäid.
Siim Pohlak, Riigikogu liige (EKRE)
