Kuivõrd ERR-i nõukogusse valib liikmed võimuliit, sest et parlamendi enamus seda teeb, ning Reformierakond on võimuliidus suurim liige. Kas ma saan õigesti aru, et kui te aimate, et valimistel tõenäoliselt jääte opositsiooni, siis üritate leida moodust, kuidas ERR-i rohkem (ka edaspidi) kontrollida ja miks mitte valida ka ERR-ile uus juht, sest et seda tuleb aasta jooksul teha?

Rahvusringhääling on täna ainuke avalik-õiguslik institutsioon, mille nõukogus on poliitikute ülekaal. Teistes avalik-õiguslikes organisatsioonides on ka poliitikuid, aga neid on selgelt vähem kui valdkondlikke eksperte. Meie eesmärk on vastupidine (teie öeldule) – just nimelt suurendada poliitilist sõltumatust.

Aga neid valdkondlikke eksperte kinnitab riigikogu ning teil on võimalik tekitada endale eksperdid, kellega te olete nõus, ja siis, kui te olete opositsioonis, siis need eksperdid on teil ERR-i nõukogus olemas.

Need valdkondlikud asjatundjad valitakse avaliku konkursi kaudu. Tõesti, riigikogu kultuurikomisjon esitab riigikogu suurele saalile need eksperdid. Meil on alati seal olnud väga palju tugevaid eksperte ja näiteks viimane kord, kui me valisime rahvusringhäälingu nõukogusse kaks uut eksperti, siis poolthääli tuli nii opositsioonist kui ka koalitsioonist. Ma arvan, et see on oluline, et see on parlamendi tehtud otsus, sest parlamendi tehtud otsused on alati väga suure avalikkuse tähelepanu all.

Aga kui me tahame, et poliitikuid oleks vähem (ERR-i nõukogus) ja poliitilist survestamist, siis kas neid eksperte ei peaks nimetama ülikoolid või mingid muud ühiskondlikud organisatsioonid? Miks see nii ei ole?

Näiteks meediaettevõtete liit on teinud ettepaneku, et neid eksperte võiks nimetada avalik-õiguslikud ülikoolid ja ma olen täiesti kindel või võin lubada, et kultuurikomisjoni poolt me saadame kirjad ülikoolidele ja ma arvan, et ka Teaduste Akadeemiale selleks, et nad esitaksid oma kandidaadid.

Te ikka tahate, et see käiks läbi parlamendi?

Jah, sest parlament on demokraatlikus riigis väga oluline koht ja need otsused sünnivad avalikkuse tähelepanu all ja ma arvan, et see on oluline.

Ja parlamendis on alati mingisugune enamus, kes ikkagi võib seda protsessi mõjutada. Kas te ei karda, et siit tekib selline ohtlik pretsedent, et te ise ükskord nutate, kui on hoopis teistsugune koalitsioon, kes hakkab neid eksperte nimetama?

Me oleme ju näinud, et erinevad koalitsioonid ongi neid eksperte ju rahvusringhäälingu nõukogusse nimetanud, Minu eesmärk on, et need eksperdid, keda me riigikogu ette toome, oleksid sellised eksperdid, kes saaksid ka opositsiooni toetust. Ja ma rõhutan, et see ettepanek, et nõukogus oleks rohkem asjatundjaid kui poliitikuid, ei ole mitte Reformierakonna ega koalitsiooni ettepanek, vaid see on ka opositsiooniga koostöös tehtud.

Aga miks me just praegu nende teemadega tegeleme, kuigi on olemas seadus, mis on jäänud ministeeriumisse kinni, mis on põhimõtteliselt valmis, mis räägiks Eesti Rahvusringhäälingu probleemidest palju tõsisemalt, kaasaarvatud alarahastamisest?

Ma olen täiesti nõus, et selle eelnõuga peab edasi tööd tegema. Meie riigikogus saame menetleda neid eelnõusid, mis meil riigikogus menetluses on ja ma usun, et valitsusest ka rahvusringhäälingu seadus, mis puudutab ka rahvusringhäälingu rahastamist, jõuab parlamenti.

Sellest tuleks siis rohkem rääkida, mitte nendest ekspertidest.

Kindlasti on oluline nii võimalikult sõltumatu rahvusringhäälingu rahastamine kui ka juhtimine.