Eesti Teadusagentuuri (ETAg) värske analüüs “Doktoriõppe trendid Eestis” näitab, et 2022. aastal alanud doktoriõppereform on toonud kaasa soovitud muutusi, kuid selle tegelikku mõju saab hinnata alles 2026. aasta lõpus, mil selgub esimeste reformijärgsete doktorantide lõpetamisedukus.
Mitut head uudist sisaldava analüüsi tõlgendus 13. mail 2026 Novaatoris avaldatud loos on aga küsitav. Esiteks ei vasta tõele väide, et doktoriõppe kasvavat populaarsust veavad eest välisüliõpilased. Teiseks on subjektiivne aruande ühe autori, ETAG-i strateegilise analüüsi osakonna juhataja Marko Piirsoo hinnang, nagu oleks doktorantuuri sisu endiselt ajale jalgu jäänud. See ei põhine tegelikel andmetel, sest doktorantuuri sisu värske uuring paraku ei kata.
Pärast doktoriõppereformi sai doktorant kahese staatuse, olles ühtaegu nii teadustöötaja kui ka üliõpilane. Nii tekkis võimalus maksta talle vähemalt Eesti keskmist palka. See oli kõige tähtsam muudatus doktorantuuri tingimuste paranemisel. Riigi loodud uutele tingimustele vastas Tartu Ülikool omalt poolt põhimõtteliste muudatustega: muudeti doktoriõppekavu, hakati senisest enam toetama alustavaid doktorante ja vaadati üle doktoritöö nõuded, edasijõudmise hindamine ning kaitsmist puudutavad korrad.
Eestimaalaste huvi doktorantuuri vastu kasvab
ETAg-i aruande järgi on vastu võetud doktorantide koguarv reformist alates kasvanud 54 protsenti. Eesti kandidaatide arv, mis varem vähenes, on suurenenud 52 protsenti. Välisdoktorantide vastuvõtt on suurenenud peamiselt loodusteaduste valdkonnas, samas kui mitmes teises õppevaldkonnas on see sootuks vähenenud. Seetõttu jääb arusaamatuks, millistele andmetele artiklis toetutakse, kui väidetakse, et ülikoolid ei ole suutnud tagada doktorantuuri atraktiivsust ja doktoriõppe kasvavat populaarsust veavad eest välisdoktorandid.
Tartu Ülikoolis õpib ja teeb teadustööd ligi pool Eesti doktorantidest (1178). Neist 30 protsenti on välisdoktorandid. 2025. aastal laekus doktorantuuri astumiseks rekordarv avaldusi. 1043 avaldusest 204 esitasid Eestist pärit kandidaadid ja 839 välismaalased. Võrreldes reformieelse 2021. aastaga kasvas Eesti kandidaatide avalduste arv 35 protsenti. Väliskandidaatide taotlustest said positiivse vastuse seitse protsenti, sealhulgas oli 40 protsenti vastu võetud välisdoktorantidest saanud eelneva hariduse mõnes Eesti ülikoolis. Eesti kandidaatide avaldustest sai positiivse vastuse 58 protsenti.
Üsna kindlalt võib väita, et muutunud olud, kus doktorandil on võimalik teadustööle pühenduda ja ennast samas majanduslikult ning sotsiaalselt kindlustatuna tunda, on sellisele kasvule tugeva tõuke andnud.
Kuigi doktorantuur on hea viis välistalentide Eestisse toomiseks ja teadus on olemuselt rahvusvaheline, on Tartu Ülikool rahvusülikoolina eestlastest doktorantide osakaalu silmas pidanud, sest sellele tugineb nii eestikeelse hariduse kui ka teaduse kestlikkus. Ka pakume oma välisdoktorantidele pidevat eesti keele õppimise võimalust, et neid kohaliku keele- ja kultuuriruumiga paremini siduda. Näiteks mullu osales 80 protsenti välisnooremteaduritest eesti keele tasemeõppeainetes või täiendusõppekursustel.
Eesti keelt mõistvate ja kõnelevate doktorikraadiga tippspetsialistide piisav arv on vajalik selleks, et meil oleks akadeemilisi töötajaid, kes tagavad eestikeelse kõrghariduse, mis omakorda on nüüdisaegse eestikeelse põhihariduse alus.
Samuti tuleb meeles pidada, et Eesti majanduse mootor on ennekõike kõrgelt haritud rahvas. Doktorid kui kõrgeima haridustasemega eksperdid toovad majandusse ja laiemalt ühiskonda arenemis- ja kohanemisvõimet, mida on tänapäeva kiirekäigulises maailmas väga vaja.
Doktorikraad näitab enamat kui teadustöö tegemise oskust
Doktoriõppe sisu ja vormi on Tartu Ülikoolis praeguseks juba suuremas jaos uuendatud. Doktorantuur ei piirdu enam ammu pelgalt artiklite või monograafia kirjutamisega, vaid valmistab ette teadlasi ja mitmekülgsete oskustega tippspetsialiste, kes on oodatud partnerid nii akadeemilises maailmas, ettevõtluses kui ka ühiskonnas laiemalt.
2020. aastal muudeti rektorite nõukogu kvaliteedileppega doktoritöö nõudeid paindlikumaks, lubades teadusartiklite asendamist patentide, patenditaotluste ja muude rakenduslike lahenduste (nt insenertehniline või tarkvaralahendus) või loometööga. Lisaks teadustöö tegemisele pakutakse doktorandile võimalust omandada tänapäeva tööturul vajalikke ülekantavaid oskusi (nt analüütiline ja kriitiline mõtlemine ning teadmised juhtimisest, õpetamisest, eetikast ja ettevõtlusest).
Doktorantide õppetöö osakaalu vähendati Tartu Ülikoolis reformiga poole võrra, et võimaldada rohkem aega teadustööks, samuti suurendati õppetöö paindlikkust ja valikuvõimalusi. Vaatamata neile muutustele omandatakse doktorantuuris vajalikud teadmised ja (ülekantavad) oskused siiski eeskätt teadustöö käigus.
Doktorantuuri vastavus tööturu vajadustele on eesmärk, millega tegelevad kõik Euroopa ülikoolid. Ülesanne ei ole lihtne, kuna tööturg ise muutub kiiresti. Lisaks konkreetsetele oskustele, näiteks analüüsioskusele ja selgele eneseväljendusele, on doktorikraadi omandanul olemas tänapäeva tööturu kõige tähtsam oskus: tulla toime ebamääraste ja keeruliste olukordade lahendamisega, kaasates nii kohalikku kui ka rahvusvahelist asjatundmust.
Alates 2022. aastast on ülikool jõudsalt arendanud ka teadmussiirdedoktorantuuri, mis võimaldab siduda igapäevatöö ettevõttes või asutuses teadustööga ülikoolis. Kui alguses olid teadmussiirdedoktorantuuris üksikud doktorandid, kes uurisid oma ettevõttele või asutusele vajalikku arendusküsimust, siis praeguseks on Tartu Ülikoolis üle 10 protsenti vastuvõetutest 40 partnerorganisatsioonist pärit teadmussiirdedoktorandid.
Kõiki ülikoole ühendavas Eesti doktorikoolis otsivad ülikoolid üha tihedamat kontakti ettevõtjate ja asutuste juhtidega, et paremini nende vajadustest ja huvidest aru saada ning neile doktorantuuri eeliseid ja võimalusi selgitada.
Doktorantide rahulolu kasvab
Viimastel aastatel on suurenenud ka Eesti ülikoolides doktorikraadi kaitsnute arv, mis läheneb riigi seatud eesmärgile saada aastas juurde 300 värsket doktorit. Samal ajal on doktorantuuri katkestamise arv viimase kümne aasta madalaimal tasemel, mis viitab sellele, et doktorandid on oma õpingutega rohkem rahul kui enne reformi.
Seda kinnitavad ka Tartu Ülikooli doktorantide rahuloluküsitlused. Viie aastaga on doktorantide rahulolu paranenud ja pärast reformi õpinguid alustanud doktorandid hindavad Tartu Ülikooli doktorantuuri vastavust oma ootustele kõrgemalt kui nende eelkäijad. 2025. aasta küsitluses nimetasid doktorandid reformiga tehtud muudatuste positiivset mõju, sh õppekavade muudatusi.
Doktorantuur on suur investeering nii doktorandile, riigile kui ka ülikoolile. Seetõttu on arutelu selle vajalikkuse ja kasulikkuse üle loomulik ning asjakohane. Tartu Ülikool pakub rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist haridust ja hiljuti ülikoolis tehtud rahvusvahelise teaduse evalveerimistulemuste põhjal on ka meie teadus maailmatasemel.
Sestap oleme kindlad, et Tartu Ülikool on riigipoolse sekkumiseta võimeline õpetama välja kõrgel rahvusvahelisel tasemel doktoreid, arendades seejuures järjekindlalt doktorantide ülekantavaid oskusi, mis tagavad nende edukuse ka väljaspool akadeemilist karjääri.
Loodame, et riik seisab Eesti rahva kõrge harituse eest, sest see tagab hariduse kestlikkuse, ühiskonna arengu ja majanduskasvu. Lisaks loodame, et riik austab põhiseaduses sätestatud akadeemilist vabadust ja institutsionaalset autonoomiat ning usaldab ülikooli. Lubame, et jätkame oma tegevust Eesti hüvanguks kvaliteetselt ja vastutustundlikult.
