Prantsuse ja Ameerika teadlased eesotsas Tracy Burkhardiga Montpellier’ Ülikoolist võtsid ette 81 varem sel teemal ilmunud uuringut, mis hõlmasid kümneid liike loomi mitmelt mandrilt, saades sel moel kätte enneolematult ülevaatliku pildi.

Nüüd kirjutavad nad ajakirjas Journal of Animal Ecology, et linnas elavad loomad on keskeltäbi võttes julgemad ja agressiivsemad, aga ka uudishimulikumad oma ümbrust uurima ja üleüldse aktiivsema ellusuhtumisega kui samade liikide maal elavad isendid.

Peamiselt Euroopa ja Põhja-Ameerika, aga ka muude paikade linnu käsitlenud uuring tõi seesuguse erinevuse esile üsna sõltumata loomade täpsemast ökonišist, toidueelistustest ja muist seesugusist näitajaist.

Nii võib arvata, et just linnaelus endas on tõesti miskit maaeluga võrreldes nii fundamentaalselt erinevat, et loomade iseloomuvahed löövad siin üleilmselt välja.

Seletusi pakuvad teadlased kaks põhilist.

Esiteks võib linnakeskkond endasse meelitadagi eeskätt just julgemaid ja kohanemisvõimelisemaid isendeid, kes saavad neis keerukais ja muutlikes oludes algusest peale teistest paremini hakkama.

Teiseks võib looduslik valik linnaloomade seast eelistatumalt ellu jätta julgemaid ja jultunumaid isendeid, sest just need iseloomuomadused tulevad linnaelus rohkem kasuks kui maal.

Julgus ja riskialtisus aitavad kohaneda looduslikust erineva elupaigaga ja olla vähem häiritud ka inimeste ligiolust.

Autorid tunnistavad, et tulemusi võib kallutada asjaolu, et ligi kolmveerand uuringusse jõundnud liikidest olid linnud.

Teiste loomarühmade nagu imetajate, roomajate, kahepaiksete ja putukate seas tuli linna- ja maaloomade vahelisi erinevusi välja vähem kui lindudel, ja võib-olla just uuringute suhtelise vähesuse tõttu.

Selge on aga see, märgivad autorid, et linnade hoogne kasv tänapäeva maailmas ei muuda ainult maastikku, vaid ka loomade käitumist ja iseloomu.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.