EKRE poliitik Evelin Poolamets osales eile Eesti Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni ehk VATEK-i üldkoosolekul toimunud poliitikute debatis, kus arutati Eesti vaimse tervise olukorda ning selle mõju ühiskonnale, majandusele ja julgeolekule. Eriti murettekitav on vaimse tervise olukord noorte seas. 15–24-aastaste hulgas on depressiooni ja ärevushäirete risk ligi kaks korda kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt.
Debatis rõhutas Poolamets, et noorte vaimse tervise kriisi põhjustesse tuleb suhtuda tõsiselt. “Üheks kasvavaks vaimse tervise mõjutajaks on uuringute kohaselt kliimaärevus, mis tekitab noortes tulevikuhirmu ja lootusetuse tunnet. Kui noortele räägitakse pidevalt maailma hävingust ja katastroofidest, mõjutab see paratamatult nende vaimset heaolu ja turvatunnet,” märkis ta.
Samuti juhtis ta tähelepanu sellele, et laste ja noorte identiteeditunnet mõjutavad negatiivselt koolides levivad sooideoloogia ja LGBT propaganda. Lapsed vajavad arenguks stabiilsust ja turvatunnet, mitte segadust tekitavaid ideoloogilisi eksperimente. Kui õpetaja räägib, et olemas on 20 erinevat sugu ja on „OK“, kui tüdrukutele meeldivad tüdrukud ja poistele poisid, siis mõjutab see kindlasti laste mina-pilti.
“Leian, et haridussüsteem peab keskenduma teadmiste edasiandmisele ja turvalise koolikeskkonna loomisele, mitte ideoloogilisele manipulatsioonidele,” ütles Poolamets.
Eesti 2023. aasta inimarengu aruande järgi põhjustavad vaimse tervise probleemid ühiskonnale väga suuri kulusid. OECD hinnangul ulatub see Eestis umbes 2,8 protsendini SKP-st ehk ligi 1,16 miljardi euroni aastas. Tegelik mõju võib olla veelgi suurem, sest statistika ei hõlma kõiki kaudseid kulusid, nagu lähedaste töövõime vähenemine, suurenenud sotsiaalteenuste vajadus ja kaasnevate haiguste ravi.
Psüühika- ja käitumishäirete arv on viimastel aastatel järsult kasvanud ning 2025. aastal registreeriti Eestis üle 305 000 vaimse tervisega seotud ravijuhu.
