Ukraina relvajõud hoiatavad Soome kaitseväge ette olukordadest, kus Ukraina droonid võivad Venemaa elektroonilise sekkumise tagajärjel sattuda Soome õhuruumi.

Välis- ja julgeolekupoliitika allikad rääkisid sellest Iltalehtile. Teavet on kinnitanud nii rahvusvahelised kui ka siseriiklikud allikad. Teema on tõstatatud ka rahvusvahelistel sõjaväeõppustel, mida Iltalehti on 2026. aastal külastanud.

Praktikas tähendab see seda, et Soome kaitsevägi teab ette, millised droonide mudelid võivad Soome sattuda ja milliseid lõhkeaineid need kaasas kannavad.

Ukraina sideohvitserid on paigutatud NATO idatiiva liikmesriikide sõjaväe peakorteritesse ning nad külastavad regulaarselt ka Soomet ja Eestit.

NATO riigid viivad praegu Eestis läbi suurõppust nimega Kevadtorm, milles osaleb 12 000 sõdurit. Õppuse keskmes on tänapäevase droonitõrje õppimine.

Õppusel osalevad Ukraina droonitõrje eriväed ja koolitajad.

Meil ​​on kohapeal Ukraina spetsialistid. Esitame neile väga detailseid küsimusi. Ma ei hakka neid ilmselgetel põhjustel loetlema. Need on seotud küberturvalisuse, side, elektroonilise sõjapidamise ja mehitamata õhusõidukitega, ütles õppuse juht kolonel Aron Kalmus.

Kevadtormi staap on loodud Võru väeosas Kagu-Eestis.

Staabis töötavad Ukraina ohvitserid, kes nõustavad oma NATO kolleege, millised droonisüsteemid on venelaste vastu suunatud kaitsesõjas tõhusad.

Ukrainlaste kohalolekust ja oskusteabe edastamisest NATO riikidele teatatakse avalikult, kuna hinnanguliselt suurendab see sõjalist heidutust, mis aitab Venemaa rünnakut juba ette ära hoida.

Venemaa väeosalinn Pihkva asub Võrust 90 kilomeetrit ida pool.

Ukraina relvajõud on Pihkvat regulaarselt rünnanud, viimati ööl vastu tänast reedet 15. maid.

Eile neljapäeval üritasid Vene relvajõud Eesti poolel satelliit- ja raadiosidet häirida ja halvata.

Venemaa segab siin ja praegu GPS-sidet. See segamine loob meile peaaegu sellise treeningkeskkonna, mida on vaja tänapäevaste sõjaliste operatsioonide harjutamiseks, rõhutas kolonelleitnant Lauri Teppo neljapäeval.

Teppo tutvustas väljaõppeüksuste tegevust männimetsas, täpselt 28,6 kilomeetrit Eesti ja NATO idapiirist läänes.

Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem Teppo avalikustas täpsed koordinaadid, mis näitavad, et NATO positsioneerimissüsteemid töötavad vaatamata Vene armee sekkumisele.

„See on NATO territoorium, mitte kellegi teise oma. Meil ​​on täielik õigus ja kavatsus siin väljaõppes osaleda,” rõhutas Teppo.

Eesti pataljon on saanud nime Vabadussõja kuulsa ohvitseri Julius Kuperjanovi (1894–1919) järgi.

Iltalehti teatas juba 2024. aasta augustis, et Venemaa on aastaid seganud Soome kaitseväe satelliitpositsioneerimisühendusi ja neil põhinevaid relvade sihtimissüsteeme.

Praktikas peavad Soome, Ukraina ja NATO riigid Venemaa vastu elektroonilist kaitsesõda.

Allikate sõnul viivad NATO riigid läbi vastusummutamist, et takistada venelastel positsioneerimist segamast.

Vastusummutamist tehakse seoses sõjaväeõppustega, aga ka muul ajal. Ilma vastusummutamiseta ei saaks Soome kaitsevägi ega teised NATO riigid kasutada oma relvasüsteeme.

Relvasüsteemide töökindlus tuleb tagada, et ennetav heidutus oleks venelaste silmis usutav.

Vastusummutamisel kasutavad Soome ja teised NATO sõdurid mis tahes raadiosagedusi, mida nad soovivad.

Ukrainlastega jagatakse infot selle kohta, millistel sagedustel droone juhtida saab, isegi kui Venemaa üritab nende lendu segada.

Ukrainlased osalesid äsja Rootsis toimunud õppusel Aurora. Samuti osalevad nad JEF-i riikide ühisõppustel.

„Ukrainlased nõustavad meid ja nad ei anna nõu ainult sellel õppusel, vaid kogu meie operatiivkoolituse vältel. Saame neilt tehnilisi õppetunde tänapäevase sõjapidamise kohta ja ka kontseptuaalset abi selle kohta, kuidas peame oma sõjalist doktriini ja taktikat arendama,” ütles Teppo.

Soome sõdurid on osalenud nii õppusel Aurora kui ka Kevadtorm. Briti ja Prantsuse sõdurid harjutavad droonitõrjet samuti Eesti idapiiri lähedal.

Briti armee pataljoni ülem kolonelleitnant Bridle rääkis Iltalehtile, et tema sõdurid varustati vastavalt enne NATO idapiirile saabumist 5. artikli õppusele.

Oleme saanud palju uut varustust, kuidas leida vaenlane, näha vaenlase tegevust ning otsustada, mida vaenlasega teha ja kuidas vaenlast lüüa. Kõik see võimaldab meil leida vaenlast kaugemalt kui varem ja ta kiiresti hävitada, seda üha suurenevas konkurentsis, rõhutab Bridle.

Briti ohvitseri juhitav armee pataljon on osa NATO uue kaitseplaani Eesti diviisist.

Allikad rõhutasid, et Soome toetab Ukraina õigust rünnata Venemaa sõjalisi sihtmärke olenemata sellest, kus Venemaal need asuvad.

Soome valitsuse seisukoha kohaselt on Ukraina sõjaline tegevus enesekaitse, mida õigustab ÜRO harta, mis lubab operatsioone agressori territooriumil ja õhuruumis.

Loe allikast edasi