Sel nädalal levis uudis, et Hanno Pevkur olevat taasiseseisvunud Eestis kõige kauem ametis olnud minister – ja kas kellelegi meenub midagi, mida see mees tõsist on teinud?

Reformierakonnas on selliseid kümne ametiga Hunt Kriimsilmasid omajagu, aga nagu öeldakse, et kui sa oskad kõiki ameteid, siis ei oska sa tegelikult mitte ühtegi neist, vähemalt süvitsi mitte. Ja oravrotid on valitsuses seda tõestanud.

Praegu on Pevkur kaitseminister ja mida on ta ära teinud? Riigikontroll avastas kaitseministeeriumis suure rahalise segaduse, võõrdroonid hulguvad Eesti õhuruumis vabalt ringi, droonikaitset alles asuti tegema, äraantud relvastuse asendus saabub aastate raames (hea, et Putin pole aega leidnud Balti riike provotseerida) jne – kaitsevõimekustes on ära tehtud paremal juhul miinimum. “Kindlalt kaitstud Eestit” pole kohe kindlasti ja NATO vihmavarigi on Altlandi-üleste lahkhelide tõttu viledaks kulunud.

Ka täna pasundasid Eesti ministrid sellest, kuidas nad Putini sõja eest vastutama panevad. Need on ainult sõnad. Eesti tegelik kaitse- ja julgeolekupoliitika on pükseväristav. Sõnades lastakse Iisaku katedraal sodiks ja pannakse Venemaa põlvini, aga reaalsuses?

Pronksisõduri juurde saadeti mitte päris-, vaid dialoogipolitsei ja enne seda soovitati kaitseväelastel sealt vormis mitte mööduda. Narva jõe poid on “nootidest” hoolimata kätte saamata. Kui vene sõjaväelased ilmuvad mingile muulile või Saatse teele, on hüsteeria lahti. Droone ei tohtivat Venemaa suunal alla lasta, sest nii võivat idanaabrit päriselt tabada.

Ühiskonda tabas paaniliselt isegi vene jalgpallipoisikeste laamendamine staadionil, selles nähti “pronksiöö” hoiatust ja haridusministeeriumi kõrge ametnik soovitab Tartu rahulepingu kusagile ära peita, sest mingi ühiskonnaosa võivat seda valesti mõista.

See riik ei ole sõjaks kuidagi valmis ja ta ei ole kuidagi kaitstud. Kogu selle tühikargamise on korraldanud Reformierakond, kelle kunagine kaitseminister, hilisem rahapesuminister Jürgen Ligi kaotas sõjaväeluure ja tahtis kaotada ka sõjaväekohustuse. Pevkuri ajal takerdus idapiir väljaehitamine ja nüüd on kinni jooksnud kaitsepoliitika. Kaitseminister on nii tühi koht, et liitlased ei informeerinud teda isegi kavatsusest alustada sõda kohas, kus Pevkur puhkas ja too jäi sinna lõksu.

See on Hunt Kriimsilmade valitsemise tulemus – kindlat omariiklust pole ollagi, kõik on hävimas, rahva usaldusest riigi vastu kuni põhiseaduse preambuli järgimiseni.

Uued Uudised

Loe allikast edasi