Matemaatika riigieksam on aastaid olnud üks enim ärevust tekitavaid eksameid Eesti noorte seas. Kui ühelt poolt valmistavad pingeid ülikooli sisseastumised ja ootused heale tulemusele, siis teisalt tunnevad paljud noored, et matemaatika on aine, millest saad kas suurepäraselt aru või tunned, et oled täiesti kadunud.
Psühholoogiatudeng Annabel Agasild ja matemaatika eraõpetaja Siim Kolberg jagavad nõuandeid, kuidas eksamiks valmistuda nii, et vaim värskena püsiks ning eksam edukalt kulgeks.
Nii Annabel kui ka Siim rõhutavad, et edukaks ettevalmistuseks ei ole vaja ideaalset annet, vaid järjepidevust, puhkust ja oskust oma ärevusega toime tulla. Nende sõnul tehakse suurimad vead just viimastel päevadel: õpitakse paanikas, magatakse liiga vähe ning keskendutakse rohkem hirmule kui õppimisele.
„Tundub nagu eksam määrab kogu tuleviku“
Annabeli sõnul ei ole matemaatikaeksami ärevusel ühte kindlat põhjust. Tema hinnangul mängivad rolli nii väline surve, enda ootused kui ka varasemad kogemused matemaatikaga. „Riigieksamid ongi olulised, eriti, kui tahad kuskile ülikooli sisse astuda, aga kuna see on fookuses terve 12. klassi jooksul, siis kulminatsiooni ootusärevus kerib ja kerib,“ selgitab ta.
Tema sõnul võib ärevust tekitada ka soov ennast tõestada. Kui noore minapildis on oluline koht akadeemilisel edukusel, võib hirm kehvema tulemuse ees muutuda eriti suureks. „Riigieksamid on 12. klassis (ja ka põhikooli lõpuklassis) nii suure tähe all, et noorele võib tunduda, nagu määraks eksamitulemus kogu tema tuleviku,“ kirjeldab Annabel.
Samas rõhutab ta, et eksam ei määra inimese väärtust ega kogu tulevikku. „Oluline on anda endast parim, ja samas meelde tuletada: „see on tõepoolest oluline eksam, mille jaoks ma valmistun ette, saan ühel või teisel moel hakkama ning olen terviklik, hoolimata tulemusest“.“
