Hantaviirused on närilistel, eelkõige hiirtel ja rottidel esinevad viirused. Regiooniti on haigusttekitavad hantaviirused erinevad. Nii näiteks levivad Euroopas hantaviirused, mis surmaga ei lõppe ja inimeselt inimesele edasi ei kandu

„Näriliste väljaheite, uriini ja süljega võib see levida ja Euroopas levivad nakatumine toimub eelkõige kuuride, keldrite, lakapealsete kas koristamisel või lammutamisel, kus inimene võib endale tolmuga sisse hingata viiruseosakest,“ lausus Tartu Ülikooli kliinikumi nakkusosakonna vanemarst-õppejõud Pilleriin Soodla.

Atlandi ookeanil seilanud kruiisilaeva hantaviiruse puhang, mille tagajärjel on mitu inimest surnud, on seotud riisihiirega, kes elab Argentinas.

„See on väga seotud selle hiire levikuga, selle hiire levikupiirkonnaga. Meil seda ohtu ei ole. Et Argentinas või Põhja-Ameerikas või Lõuna-Ameerikas levivad hantaviirused võivad tulla Eestisse, nakatada meie hiiri ja ohustada meie inimesi, seda ohtu ei ole,“ lausus viroloog Julia Geller.

Hantaviiruste esmahaigusnähud on kõrge palavik ilma hingamishäireteta, tugev peavalu, kõhu- ja seljavalu ning trombotsütopeenia. Terviseameti statistika järgi saab Eestis levivate hantaviiruste diagnoosi kodumaal keskmiselt 20 inimest aastas. „Tegelikult on tegemist ikkagi väga harva haigusega. Osa patsiente on vajanud haiglaravi ja mõnikord on vaja ka neeru asendusravi,“ ütles Soodla.