EKRE esimees Martin Helme kommenteerib võimupööret Ungaris kui Euroopa viimase vaba rahvusriigi likvideerimist välisjõudude poolt.
“Ungari valimiste järel tuleb üle korrata see, mida oleme näinud Eestis juba mõnda aega: elame demokraatiajärgsel ajastul. Tõejärgsel ka muidugi.
Ungari oli viimane tegelikult iseseisev ja rahvuslik riik Euroopas (või vähemalt Euroopa Liidus). Nüüd toimus seal enneolematult ulatusliku ja jõulise välissekkumise tagajärjel režiimivahetus. Täpselt nii muide sõnastavad oma võitu Magyar ja Tizsa, nõudes presidendi ja peaprokuröri ametist kõrvaldamist. Rahvusliku ja suveränistliku valitsuse asemel upitati välisjõudude poolt pukki globalistlik Brüsseli käsutäitja.
Pole kahtlust, et Ungaris lähevad asjad väga kiiresti väga halvaks. Ma ei mõtle ainult hinnatõuse, immigratsioonitulva ja homo/trans ideoloogia agressiivset jõustamist. Me nägime, mis juhtub, kui toimus rahvuslik-konservatiivse võimu välja vahetamine Brüsseli käsilaste vastu Poolas. Vaba ajakirjanduse julm likvideerimine, “sõltumatute” ametite ja julgeolekuasutuste juhtide kiire ja ulatuslik välja vahetamine, kohtunike vallandamine või kui see ei õnnestu, siis kohtu otsuste tuim eiramine – ikkagi euroliidulik õigusriik vaja kiirkorras kehtima panna! Aga ka endiste võimupoliitikute suvaline vahistamine ja fabritseeritud süüdistustega ruineerimine. Ungaris tuleb sellega võrreldes veel palju räigem ja karmim repressioonide laine. Liberaalide raev on suurem ja riik ise on tervem, hävitustöö peab olema märatsevam!
Ma naeran välja kõik, kes räägivad midagi valimistulemuste austamisest. Me nägime Rumeenias, kuidas valimised tühistati, kuna väidetavalt oli kusagil käputäis TikToki kontosid, mis terve riigi ära hullutasid “valesti” hääletama. Me nägime “õige” tulemuse tootmist Moldovas. Me nägime seda uuesti Slovakkias.
Alustame sellest, et valimisaktiivsus ei ole lihtsalt usutav.
2010 aastal käis valimas 64,4%
2014 oli protsent 61,7
2018 oli see 69,7
2022 oli see 69,6.
Ja nüüd järsku 79,5%?!
10-15 protsenti rohkem, kui tavaliselt?
Mu meelest on ilmne, et Fidezsi valijad tulid kõik korralikult välja ja ainus viis riiki välisjõudude poolt üle võtta oli tõsta teisele poolele hääli nii palju juurde, kui vaja on. Täpselt nii, nagu on tehtud meil Eestis, kui enne valimisi suurendati valijaskonda 9 protsenti ja ennäe, kõik värsked valijad andsid oma hääle liberaalidele. Täpselt nii, nagu tehti 2020. aastal USA-s. Valimissüsteemid on küll erinevad, aga põhimõte on sama.
Aga isegi, kui me korraks nõustume, et valimisaktiivsus oli ainulaadne ja erakorraline, siis nägime Ungaris selle masinavärgi täistuuridel töötamist, millega demokraatia on muudetud farsiks.
Kas seda saab nimetada valimisteks, kui välisjõud asuvad massiliselt tsenseerima ühte poolt ja võimendama teist poolt, nagu juhtus äsja Ungaris, kus sotsiaalmeedia pandi EL direktiivide ja “kiirreageerijate” poolt tööle opositsiooni kasuks? Kas seda saab nimetada demokraatiaks, kui välisjõud ujutavad riigi sisuliselt piiramatu rahaga üle, et toetada hiiglaslikku MTÜ-de võrgustikku, osta üles popkultuuri tegijad, täita meedia eeter massilise narratiiviloomega? Üks furgoonitäis kulda ja sularaha peeti kinni, kus oli 90 miljoni eest raha. Kui paljud sularahakullerid said oma kauba sihtmärgini viia, et osta üles poliitikuid, valijaid, ajakirjanikke, ametnikke, kohtunikke, aktiviste?
Ja kui meil on valimiste eel “anonüümsed luureteenistused”, kes ujutavad meedia üle materjalidega, mis on saadud, kuulates pealt Ungari välisministri telefonivestlusi Vene välisministriga, siis kas keegi kahtleb, et needsamad luureteenistused kuulavad pealt Fidezsi kampaaniameeskonda, kõiki teisi ministreid ning suunavad tundliku info oma poliitilistele liitlastele?
Teise maailmasõja järel viidi nõukogude okupatsiooni alla jäänud riikides kõikjal läbi “valimised”. Kõrge valimisaktiivsusega valimistel tulid igal pool Ida-Saksast kuni Ungari ja Rumeeniani võimule kommunistid. Ja püsisid võimul 50 aastat. Täna on igal pool Euroopas võimul Brüsseli esindajad ja nad on otsustanud, et nad ei kavatse kaotada mitte kunagi mitte ühtegi valimist, jääda mitte kunagi mitte kusagil opositsiooni.
Paremkonservatiivsetel suveränistidel on aeg mõista, et mäng käib teiste reeglite järgi, kui lihtsalt see, et meil on paremad sõnumid ja hea masinavärk valijate mobiliseerimiseks. Kuni me ikka jätkuvalt üritame võita süsteemis, kus meile on ette nähtud igal juhul kaotus jätkub meie riikide, rahvaste ja tsivilisatsiooni hävitamine. Aeg on ärgata!”