Sander ütleb Publikule, et jooksuasend tasub sisse võtta iseäranis siis, kui Tretjakov oma kollektsiooni pärlid ise peaaegu meie koduõuele toob.
“Veel viimast nädalat võib Helsingis, Tennisepalee muuseumis, näha näitust „Ilu nõiduses“. See on väljapanek, millele jooksevad tormi ka need, kes muidu maalikunsti pisut raskeks asjaks peavad ja kipuvad ütlema “ei mina sellest aru saa,” jutustab Sander.
Kergesti seeditav projekt
“Valdavas enamuses on esindatud õlimaalid, aga leidub ka üksikuid skulptuure ning näidiseid tarbekunstist. Pearõhk ei ole üksnes naiseilul, vaid ilu mõistel nii, nagu tsaariaegse Venemaa ühiskond seda nägi.”
Näitus on Sanderi sõnul hästi liigendatud ja jagatud teemadesse nagu Antiikmütoloogia, Orientalism ning Grand Tour ehk kunstnike kohustuslik Itaalia-periood, mille käigus valmisid kohustuslikud lopsakad Itaalia vaated, žanrimaalid värvikates kostüümides talunaistest või bakhantidest ning sensuaalsed portreed anonüümseks jäänud kaunitaridest – kunstnike modellidest ja armukestest.
“Üks selline armuke on siiski jätnud oma jälje ka Eesti kunstiellu. Eesti juurtega, Saaremaa mullas puhkav Otto Friedrich von Möller (tuntum ilmselt oma Vene nimekuju Fjodor Moller järgi) veetis Itaalia päikese all pikki aastaid, nautides elu ning rikka, nägusa aadlivõsu staatust ja lööki itaallannade seas.”